Jumal räägib selles salmis millestki, mis leiab aset sel samal hetkel. See ei ole midagi, mida Ta teeb tulevikus, vaid midagi, mida Ta teeb just sel samal hetkel. Samal ajal kui usk jätkab rääkimist, Jumal jätkab andmist. Ta kohtub sinuga täna, olevikus ja proovib su usku. Nii kaua kui sa ootad, loodad ja vaatad – sa ei usu. Sul võib olla lootus või siiras soov, aga see ei ole usk, sest “usk on kindel selles, mida ta loodab ja veendunud selles mida ta ei näe (Heebrea 11:1). Käsk uskuva palve kohta kõlab: “Mida iganes te palves palute, uskuge, et te olete selle saanud ja see saab teile (Markuse 11:24).” Me peame uskuma et me oleme juba saanud – praeguses oleviku hetkes. Kas me oleme jõudnud hetke, kus me kohtume Jumalaga Tema igaveses olevikus? “Joosua”, A.B. Simpson.
Tõeline usk toetub Jumalale ja usub enne nägemist. Loomulikult me tahame mingit tunnistust, et meie palvele on vastatud enne, aga kui me “elame usust” (2. Kor 5:7) siis me ei vaja muud tunnistust peale Jumala Sõna. Tema on rääkinud ja harmoonias meie usuga see sünnib. Me näeme seda, sest me oleme uskunud ja tõeline usk toetab meid ka kõige suuremates katsumustes kui kõik meie ümber tundub Jumala Sõnale vastupidine.
Psalmist ütles, “Ma olen siiski selles veendunud: ma näen Jumala headust elavate maal (Psalm 27:13).” Ta ei olnud veel näinud Jumala vastust oma palvetele aga ta oli veendunud, et ta saab neid näha ja tema veendumus toetas teda.
Usk, mis usub, et ta näeb hoiab meid pettumast. Me naerame pealtnäha võimatute olukordade üle samal ajal kui naudinguga vaatame, kuidas Jumal avab tee läbi Punase mere. Sellistes karmides usukatsumustes, kus ei ole raskustest inimlikku väljapääsu, kasvab meie usk ja tugevneb.
Kallis vaevatu, kas sa oled oodanud pikki öid ja väsitavaid päevi, et Jumal tegutseks ning kardad, et oled unustatud? Tõsta oma pea üles ja hakka kiitma Teda just nüüd vabastuse eest, mis on sinu poole teel. “Kiituse elust”
Katkend raamatust “Streams in the desert”.
