Geoffrey Chaucer (1343-1400) tsiteerib kuulsas “Canterbury lugudes” vana tähendamissõna.
Ühel päeval jahtis noor jahimees hirve. Kui jälitamisest erutatud noormees lõpuks saagi kätte sai, siis selgus, et endalegi märkamatult oli ta tunginud kuninglikele maadele. Õukonna ametnik pidas kurjategija kinni ja tõi ta kuningakoja ette.
Kuningas ütles: “Seaduse järgi tuleb teid hukata. Kuid arvestades teie kuriteo tahtmatust, võime anda teile võimaluse seda õnnetut saatust vältida. Kui te ühe aasta ja ühe päevaga lahendate mu mõistatuse, siis ma muudan teie karistuse kergemaks.” “Nõustun,” vastas õnnetu mees, kuna tal polnud midagi kaotada.
“Mõistatus, mida teil tuleb lahendada on järgmine,” kuulutas õukonnatark, “mida naine tahab?”
Noormees eksles mitu kuud, püüdes mõistatust lahendada. Ta küsitles kõiki, kellega kohtus, kuid keegi ei osanud arusaadavat vastust anda. Määratud ajani oli jäänud vaid üks öö ja olles viimase piirini aetud, otsustas vaene mees äärmusliku meetme kasuks – minna vana nõia juurde nõu küsima.
Kui noor jahimees, leidnud sissepääsu koopasse, kus hirmunud talupoegade juttude järgi elas nõid, varikatuse alla tõmbas, siis ta peaaegu minestas seal valitsenud haisu tõttu. Kohutav ja küürus vana naine seisis koopasügavuses ja segas pajas mingit kidurat läga. Tule värelevas valguses võis eristada räbaldunud kaltse, mis tema vormitut keha katsid. Määrdunud kleepuvad juuksed katmata peas polnud aastakümneid kammi näinud. Tema nägu ja käsi moonutasid kohutavad tüükad ja mädased villid. Noormees tardus paigale, suutmata haisust ja õudusest hingata.
“Ma annan sulle vastuse,” ütles vanaeit ootamatult, ilma end ümber pööramata ja tema kare hääl pani noormehe üllatunult võpatama, “ühel tingimusel: abiellud minuga niipea, kui sulle armu antakse.” Meeleheitel noormees teadis, et tal on vähe võimalusi. “Olen nõus,” ütles ta ja püüdis samal ajal hinge kinni hoida.
“Siin on vastus su mõistatusele,” kähises nõid, “naine tahab ise otsustada, mida ta tahab.”
Järgmisel hommikul astus noormees kuninga ette, andes teada vastuse, õukonnatark ei suutnud oma kõrvu uskuda ja kinnitas vastuse õigsust. “Noh, te olete meie ülesande täitnud,” kuulutas kuningas. Kuid niipea, kui ta need sõnad ütles, ilmus troonisaali keskele, eikusagilt, nõid. Väljakannatamatu haisu tõttu katsid kohalviibijad oma nina taskurätikutega – ühed sulgesid õudusest silmad, teised – ei suutnud sellelt kohutavalt vaatepildilt silmi pöörata. Ainult õnnetu nooruk seisis ja vaatas tühja pilguga noruspäi oma kinganinasid.
“Teie Majesteet,” kostis alatu hääl valjult, “see noormees vandus, et abiellub minuga, kui talle armu antakse.”
“On see tõsi?” küsis kuningas.
“Jah, teie Majesteet,” pomises jahimees.
“Noh,” ütles kuningas, “olgu nii. Ta ei vaja suuremat karistust. Mulle antud kuningliku võimu alusel kuulutan teid meheks ja naiseks! Nüüd aga pidutseme!”
Nii lärmakaid ja rõõmsaid pulmi polnud kuningriigis kunagi olnud, sest kõiki ühendas ammendamatu naljade allikas – pruudi ilu ja peigmehe “kadestamisväärne” saatus, kes ainsana polnud selle kõigega rahul. Olles südamest lõbutsenud, käskis kuningas noorpaari külaliste kambrisse viia.
“Oota veidi abikaasa, ma pean end korda tegema,” sõnas vanaeit flirtivalt peigmehele ja astus magamiskambri uksest sisse, “ma helistan kella, kui olen valmis.” Pärast kõiki pidusöögi ajal kogetud alandusi ja õudusega oodates seda, mis saama hakkab, polnud noormees enam kindel: kas ta valis parima saatuse või on lihtsam kohe ja ilma piinadeta surra? Suur oli tema imestus, kui ta sisse astudes nägi keset tuba seismas naist – nii ilusat, et temaga polnud võrdset kogu maailmas!
“Otsusta nüüd,” ütles kaunitar, “mida sa valid: kas ma olen päeval kõigi jaoks kõige inetum naine maailmas, aga öösel sulle üksi kõige ilusam, või et ma olen kõigi jaoks kõige ilusam päeval ja öösel sinu jaoks kõige inetuim?”
Mis te arvate, mille noormees valis?
Mida teie tema asemel valiksite?
Pärast minutilist mõtlemist vastas noormees: “Vali ise, mida sa rohkem tahad. Las olla nii, nagu sina otsustad.”
“Ma tahan olla kõige ilusam päeval ja öösel,” vastas kaunitar.
See tähendamissõna illustreerib kaunilt inimloomuse sisemist konflikti langenud maailmas. Ühest küljest tahab igaüks meist olla “oma saatuse peremees” ja püüab kõike kontrollida. Teisalt, vaid kallimale valikuvõimalust andes suudame saavutada selle, mida tahame.
Kaasaegses teoloogias on mehe ja naise suhetele kõige populaarsemad kaks lähenemist. Üks, egalitaarne, seab esikohale vajaduse kehtestada sugude vaheline võrdsus. Teine, komplementaarne, keskendub nende vastastikusele täiendusele.
Pühakiri osutab inimese – nii mehe kui naise – võõrandamatule väärtusele: „Sel päeval, mil Jumal inimese lõi, tegi Ta tema Jumala sarnaseks. Ta lõi tema meheks ja naiseks, ja Ta õnnistas neid ning andis neile loomisepäeval nime: inimene.” (1. Moosese). Ei praegune ilmalik sooküsimuste ega ka Moosese seaduses sätestatud olukord vasta Jumala algsele plaanile. „Mooses lubas, aga alguses see nii ei olnud” (Matteuse 19:8). Mees ja naine loodi teineteisele kuuluma ja ülejäänud loodu üle valitsema. Seadus anti aga patu pärast. Patt peitub soovis teist omada ja kontrollida; inimese soovis teise inimese üle valitseda.
Erinevus nende mõistete „omama” ja „kuuluma” vahel kajastab hästi Exupery, kui Väike Prints vastab kuningale, kes kuulutas oma võimu tähtede üle: „Minu vulkaanidele kui ka lillele on kasuks see, et ma neid valitsen. Aga tähtedel pole sinust mingit kasu … “.
Kord sattusin külalisena mustlaslaagrisse. Ja kõige esimene õppetund, mille ma pidin ära õppima, oli järgmine: romade puhul ei mõisteta omandit mitte deklaratiivselt, vaid funktsionaalselt – see, mida ma kasutan, kuulub mulle. Fraas “kuulub mulle” on nende jaoks tühi fraas. Näiteks kui ma ütlen: “Ära võta seda kruusi, see on minu oma,” siis ei saa keegi minust aru ja kruus kaob peagi. Kuid tasub öelda: “Ma joon sellest” – ja keegi ei puuduta kruusi. Romade eetika on palju lähemal Väikese Printsi positsioonile.
Kui patt sisenes, siis hakkasid abikaasad, kelle saatus oli kuuluda teineteisele ja omada loodut, püüdma teineteist omada ja vastavalt sellele vähemalt viigilehtedest põlledega kaitsma end teineteise volitamata omamise eest. Ja Jumal lahendas konfliktiolukorra hierarhia kehtestamisega. Mehele omistatakse oma naise üle valitsev positsioon – eranditult kronoloogilise põhimõtte kohaselt: “Sest Aadam loodi enne, seejärel Eeva, ka ei petetud Aadamat, vaid naine peteti ära ja ta sattus
üleastumisse,” (1Timoteosele 2:13-14). Pealegi on see mõeldud konkreetsele mehele ja just tema naisele, mitte meestele üldiselt kõigi naiste üle.
Kuid algselt kuulusid nii mees kui naine, olles hiilguses võrdsed, teineteisele. Vastastikune alastus oli nende suhte kõrgeim väljendus. Nad allusid vabatahtlikult teineteisele armastuses. Ja tõelise armastusega pole õigustel ega garantiidel midagi pistmist. Armastus on vabatahtliku õigusetuse kõrgeim ilming: “ Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.” (1. Korintlastele 13:4-7).
Clive Lewis kirjutab sellest nii: “Hakka armastama ja sinu süda satub ohtu. Kui tahad seda kaitsta, siis ära anna seda kellelegi. Mässi ta pisikestesse rõõmudesse ja kapriisidesse; lukusta see isekuse kasti. Selles turvalises pimedas õhuvabas kirstus see ei murdu. Seda ei saa enam murda, puudutada ega päästa. Alternatiiv hädale või vähemalt riskile on surm. Lisaks taevale saab end armastuse ohtude eest kaitsta ainult põrgus. ”(“ Armastus ”).
Pühakiri õpetab, et surnute ülestõusmises ja tulevase ajastu elus taastatakse Jumala algne eesmärk. See tähendab, et armastuses taastatakse ka algne anarhiline vastastikuse alluvuse süsteem. Osa sellest toimub juba Kirikus, Kristuse Ihus: Kristusesse riietatud mees ja naine on hiilguses jälle võrdsed. „Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.
Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.” (Galaatlastele 3:27-28).
Kuid võrdne au ei tähenda võrdõiguslikkust. Vastupidi, algse korra taastamine Jumala kodukorras ei toimu vastastikuse oma õigustest lahti ütlemise kaudu: „Naised, kuuletuge oma meestele nagu Issandale… Mehed, armastage oma naisi, nagu ka Kristus on armastanud kirikut ja andnud enese tema eest” (Efeslastele 5:22, 25). „Olge täidetud Vaimuga… alistudes teineteisele Jumala kartuses” (5:18,21).
Sõnal, mis on tõlgitud “kuuletuma”, oli apostellikel aegadel kahekordne tähendus. Sõjalise terminina tähendas see komandöri käsutuses tegutsemist või oma sammu kohandamist marsikolonni “sammuga”. Selle ühine tähendus oli vabatahtlikult kokku leppida, teha koostööd ja jagada vastutust, võtta enda peale kellegi koorem. Pole ime, et apostel manitseb meid: „Kandke üksteise koormaid ja nõnda täitke Kristuse seadust” (Galaatlastele 6:2).
Mida siis naine tahab? Jah, sedasama, mis mees. Igaüks tahab ise otsustada, mida ta tahab. Selle maise maailma populaarseim sõnades väljendamatu palve on “minu tahe sündigu!”. Kuid tõelise õnne ja tõelise vastavuse meie ettemääratud saatusega saavutame vaid siis, kui õpime ütlema nii oma Loojale kui ka ligimesele: “Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahe!”
Allikas: Чего хочет женщина | Статьи на inVictory
Igaüks meist peidab seda saladust endas. Kui seda ei avasta, vaid sulgeda sügavale südamesse, siis kaotame hinnalise aarde .....
Charles Haddon Spurgeon, 1. jaanuar 1970.a. Pühakirja tekst: 1. Saamueli 1:15 Alus: Metropolitan Tabernacle Pulpit, 26. köide. "Aga .....
Ta teadis, et tavaliselt teeb esimese sammu mees. Ta teadis, et tema tegu võib tunduda vähemalt kahtlane ja .....
"Ma ei tea, kuidas sa seda teed." Minu 12-aasta pikkuse sõjaväelise abikaasa elu jooksul rääkisid paljud tsiviilnaised sel .....
Maria Woodworth-Etter alustas 1880. aastal oma dünaamilist teenistust, hoolimata asjaolust, et tal oli vähe formaalset haridust ja ta .....
Lugesin pealkirja: "Kuidas muuta oma meest vähem passiivseks?" Artikli autor, kirjanik, naine ja kliiniline psühholoog, käsitleb levinud kaebust, .....
Kui Jumal lõi naise, venis tema tööpäev hilisõhtuni. Ingel küsis: "Miks sa tema kallal nii kaua vaeva näed?" .....
Kui näitlejanna Audrey Hepburnil paluti avaldada oma ilu saladus, kirjutas ta järgmised read, mida loeti hiljem ette ka .....
Podcasti kuulaja Andrea küsib: „Pastor John, mul on palju probleeme negatiivse kehapildiga, mis põhineb sisendatud kultuuriideaalil, mis on .....
Minu juurde tuli üks naine koos mehega ja naine ütles, et minevikus oli ta olnud iluduskuninganna. Ta ootas, .....