Kui peaksite loetlema üles Piibli suurimad kangelannad, siis kelle valiksite? Millised naised on näidanud üles sellist julgust ja jõudu, et seda võiks nimetada kangelaslikkuseks?
Mõni valib sellised naised nagu armeed juhtinud Deboora ja vaenlast telgivaiaga löönud Jael. Võib-olla valivad mõned Estri, kes läks julgelt kuninga juurde sõnadega: „Kui ma hukkun, siis hukkun” (Ester 4:16). Nende valimisel oleksime teinud õigesti. Need olid naised, kes “kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks ja vägevaks sõjas, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Heebrealastele 11:34). Need kangelannad ohverdasid oma ohutuse Jumala rahva vabastamiseks siis, kui Iisraelis polnud ühtegi meest, kes oleks olnud selleks võimeline.
Kui aga üks Iisraeli emadest kirjutas kangelaslikule naisele oodi, ei vaadanud ta troonisaali ega lahinguvälja poole. Selle asemel pööras ta tähelepanu, kangelaslikkuse mõistes ebatõenäolisele kohale, kodule.
Kangelaslik Koduperenaine
Kristlaste arvamused Õpetussõnade 31 kohta lahknevad. Mõnede jaoks näib ta olevat naiselikkuse eeskuju, teistele – ammu kadunud ideaal. Mõni otsib temast inspiratsiooni, teine jookseb hirmunult tema eest minema. Kuid mida iganes me temast arvame, teame, et selle luuletuse autor, kuningas Lemueli ema (Õpetussõnad 31: 1) soovib, et me näeksime teda kangelannana.
Bruce Waltke, koos teiste teadlastega, väidab et Õpetussõnad 31: 10–31 kuulub „Iisraeli kangelasluulesse, kus kirjeldatakse kangelase suuri kangelastegusid, tavaliselt tema sõjalisi võite“ (Õpetussõnade raamat, peatükid 15–31, 516) … Erica Moore kirjutab, et see jumalakartlik naine ja ema on „Iisraeli iidsete kangelaste vaimne pärija” (Õpetussõnade raamat, 517) või Robert Alteri sõnadega „omamoodi kodune sõdalane” (heebreakeelne Piibel: tõlge kommentaaridega, lk 451) … Teisisõnu on ta kangelaslik koduperenaine.
Selle väite tõestuseks on autori kasutatud sõnad. Mõned neist on laenatud sõjaväe terminoloogiast, näiteks:
- Seda naist nimetatakse “vooruslikuks”, kasutades algselt sõna “tugev” või “julge” (tänapäevases piiblitõlkes “täiuslik”; salm 10). Seda sõna kasutatakse sageli sõjaväe kirjeldamiseks (näiteks 2. Kuningate 24:14 fraas „võitlusvõimelised mehed”).
- Toitu, riideid ja kasumit, millega ta oma kodu varustab, kirjeldatakse sõnaga “tulu” (salm 11; originaalis kasutatakse sõna “sõjasaak”). See on veel üks sõjaline termin (nt 4. Mo 31:11; 5. Moosese 2:35; Joosua 8: 2).
- Oma asju ajades “Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle ja teeb oma käsivarred tugevaks.” (salm 17). See ergas kujund on seotud „kangelasliku või raske tegevusega” (Õpetussõnade raamat, lk 526).
- Ta „rõõmsalt” (salm 25) vaatab tulevikku „nagu võidukas sõdalane või võidukas kuningas”, nagu kirjutas Peter Leithart (Õpetussõnad 31: 10–31, sissejuhatus).
- Tema abikaasa kinnitab, et ta on „vägev” (sõnadest „tegema”, „tootma”; salm 29) – see sõna viitab samuti sõjale (1. Saamueli 14:48; Psalm 60:14; Psalm 118: 15-16)
Nii pole Õpetussõnade 31 olev naine lihtsalt koduperenaine. Ta on võitja naiste lahinguväljal.
Kangelanna Tunnused
Kaasaegseid lugejaid võib solvata tõsiasi, et selle naise kangelaslikkus avaldub kodus ja isegi feministlikus keskkonnas kasvanud kristlased suhtuvad kodutöödesse pisut häbelikult. Muidugi laiendab Õpetussõnades 31 kirjeldatud naine igasugust piiratud arusaama majapidamisest. Näiteks teenib ta märkimisväärset sissetulekut (salmid 11, 18), teeb füüsilist tööd (salm 16) ja põlgab ainult füüsilist ilu (salm 30). Ta õmbleb (salmid 13, 19, 22), teeb süüa (salm 15). Ta aitab oma meest (salmid 11–12, 23).
Kuidas saab kaasaegne lugeja mõista oma kangelaslikkust? Kuidas saaksime liituda kuningas Lemueli ema sõnadega, kes ülendab seda naist, nii et meie tütred saaksid teda jäljendada ja meie pojad imetleda? On vähemalt kolm võimalust.
1.Vaadake Naist Jumala Silmade Läbi
Esiteks pidage meeles, et neid, kes on Jumala silmis kangelased, peetakse ühiskonnas harva kangelasteks. Jumala kuningriigis pole kangelane sageli see, keda me ootame: mitte uhke, vaid leebe; mitte laialt tuntud, vaid märkamatu; mitte see, kes asub troonil, vaid see, kes on kodus.
See kontrakultuuriline kangelaslikkus oli aktuaalne Iisraeli päevil ja on ka tänapäeval. (kontrakultuur on liikumine, mis eitab domineeriva kultuuri väärtusi – toim.) Waltke kirjutab Al Waltersile järgnevalt: “See kangelasluuletus tekitab poleemikat … vastupidiselt teistele, Lähis-Ida muistses kirjanduses leitavatele naise kiitustele” (Õpetussõnade raamat, lk 517) … Iisraeli naabrid ülistasid naisi peamiselt nende seksuaalse veetluse pärast. Ehkki Pühakiri ülistab, abielulepingu kontekstis naiste, atraktiivsust (Õpetussõnad 5: 15–19), tunduksid kaananlastele Õpetussõnade 31:30 sõnad kummalised: „Võluvus on petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt. “
Teisisõnu õpetussõnade 31 naine pole mitte ainult praegu kontrakultuuriline, vaid oli seda ka sel ajal. Naine, kes kardab Issandat, on alati selline. Kui me ei näe kodu hoidmises kangelaslikkust, siis võib-olla kujundavad meie ettekujutust kangelaslikkusest ja naiselikkusest pigem ühiskond kui Pühakiri. Nagu kirjutab Alastair Roberts: „Meie võimetus näha sellise püüdliku ja tegusa naise kangelaslikkust ja tugevust on meie võimetus näha maailma sellisena, nagu Jumal seda näeb” (artikkel „Miks peaksime loobuma mõistest„ Tugeva naise iseloom ””).
Nii et kuigi paljud näevad Õpetussõnade 31 naist vananenud korra ohvrina, näevad need, kes vaatavad läbi Jumala silmade, teda sama kardetavana nagu Saalomoni pruut – „Kes see on, kes koiduna alla vaatab, ilus nagu täiskuu, selge nagu päike, kardetav nagu väehulk lippudega?”- Ülemlaulud 6:10.
2.Imetlege Tema Mitmeid Ande
Teiseks, kui me selle naise tööd ausalt hindame, kõlab alusetuna mõte, et majapidamine piirab kuidagi naise võimu või ande. Õpetussõnade 31 naise kodu pole „madal ja piiratud sfäär”, kirjutab Derek Kinder, „seal on ruumi suurele jõule ja suurtele saavutustele” (Õpetussõnad, lk 179). Kodu ei vangista suurepäraseid naisi – see vabastab nad.
G.K. Chesterton märgib oma essees “Armastuse vabastamine pereelus”, et igasugune töö väljaspool kodu muudab meid paratamatult ühte või teist tüüpi spetsialistideks. Meist saavad kitsa ja mitte laia profiiliga spetsialistid. Töökuulutuste hulgas ei näe me “renessansi aja meest”; pigem leiame “turundusjuhi”, “kindlustusagendi”, “elektriku” või “mehaaniku”. Kõik need ametid arendavad inimese andeid, kuid ainult kitsas suunas.
Teisalt on naine ja ema tavaliselt kodus lapsega, kes esitab kõiki võimalikke ja võimatuid küsimusi. See oleks kummaline, kui ta säilitaks samal ajal kitsa spetsialisti piirangud. Kui naine ütleb, et ta on koduperenaine, tähendab see tegelikult seda, et ta teeb palju asju korraga. Ta on õpetaja ja dekoraator, kokk ja finantseerija, käsitööline ja koristaja, aednik ja personaaltreener jne. Seega ta lihtsalt ei ürita, vaid annab endast kõik.
Isegi kiire pilk selles luuletuses kasutatud tegusõnadele kinnitab Chestertoni tähelepanekut. See kangelanna õmbleb oma lastele riideid ja valmistab toitu, õpetab neile tarkust (salmid 15, 19, 26). Oma mehe jaoks haldab ta majas olevat raha, toob sisse täiendavat sissetulekut ja on linnavanemate seas kaunistuseks tema heale nimele (salmid 16, 18, 23, 24). Ta ulatab heldelt naabritele käe (salm 20). Ta läheb kergesti õmblemisest üle viinamarjaistanduse istutamise juurde, kaupade müümisest laste õpetamisse.
Sel ajal kui tema mees ehitab autosid, püstitab piirdeid või parandab kingi, ehitab naine midagi enamat – kodu (Õpetussõnad 14: 1).
3.Suhtuge Emadusse Nagu Lahinguvälja
Kuid ükski seni esitatud vaatlustest ei kajasta täielikult kangelaslikke sõjakujundeid, mis täidavad 31 õpetussõnade peatükki. On tõsi, et Jumala kangelased erinevad sageli ühiskonna kangelastest ja koduperenaised peavad kulutama kogu oma jõu, kuid miks kirjeldab meie luuletaja seda naist sõjasaagi kogujana, võidukalt naeratavana, kui naist, kes paneb vöö kõvasti vööle? Miks teda kujutada sõdalasena? Sest ta on tegelikult sõjas. Eedeni aia ääres ütles Jumal maole:
“Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.”. ”(1. Moosese 3:15)
Ühtegi sõda ei saa võrrelda mao ja naise vahelise sõjaga. Mongolite vallutamised ja Napoleoni sõjad, Ameerika põhjaosariikide sõda lõunaosariikide vastu ja mõlemad maailmasõjad on vaid suits võrreldes selle iidse draakoni ja Eeva tütarde vahelise lahingu ohu, julmuse ja hävinguga.
Nagu Leithart kirjutab: „Oma majapidamise eest hoolitsedes on targad naised Jumala püha sõja eesliinil” (Õpetussõnad 31: 10–31).
Ja siis täiendatakse meie Pühakirja kangelannade nimekirja nimedega, mida me poleks varem valinud: mitte ainult Deboora, Jael ja Ester, vaid ka Saara ja Rebeka, Rahel ja Lea, Jookebed ja Rutt, Hanna ja Abigail. See, kuidas need naised armastasid oma mehi, kasvatasid lapsi ja ehitasid oma kodu Jumala kartuses, on nagu sõjaväe võidud koos Taaveti võiduga Koljati üle.
„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla,“ (Galaatlastele 4: 4). Millisest naisest? Mitte sõjaväelasest ega kohtunikust, mitte juhist ega kuningannast, vaid naisest, kes kuulis Jumala Sõna ja võttis vastu Tema, kes pidas lubadusi, töötas oma kodus, võitles maoga, uskudes Jumalasse ja suutis sünnitada Petlemmas maailma Päästja .
Rahvaste vahelistes sõdades jäävad naised koju ja mõtlevad oma rindel olevatele meestele. Ülemaailmses sõjas on ema esirinnas. Kangelannad on kodus.
Tõuse Üles Ja Ülista Teda
Muidugi ei piirdu naise kangelaslikkus ainult majapidamisega.
Ühel või teisel põhjusel on paljud usklikud naised sunnitud, vähemalt ajutiselt ,väljaspool kodu töötama: vallalised naised, üksikemad või abikaasad, kes toetavad oma mehe sissetulekut.
Ärgem alahinnakem naise kangelaslikkust, kes on andnud endast parima tööl, kuid on, oma pere armastamiseks, hoidnud endas parimat (vallaline naine valmistub selleks, kui Jumal annab pere). Kui traagiline, et paljud kristlikud naised, kuulates feministlikke hääli, jätavad oma kodu, mujalt kangelaslikkust otsides, tähelepanuta. Et olla kangelanna (Chestertoni sõnadega), ei pea naisest saama “kodukeisrinna ja samal ajal konkurentsivõimeline töötaja”. Ta peab lihtsalt oma kodu ehitama Issanda kartuses.
Kui aga kavatseme selle tragöödia parandada, peame kõigepealt parandama teise – eelkõige peavad mehed ja abikaasad tunnistama, et majapidamine on kangelaslik töö. Kui me seda teeme, siis pole meil vaja muretseda sellepärast, kas meie naised jäljendavad Õpetussõnad 31 naise eeskuju või mitte ja rohkem sellepärast, kas meie jäljendame selle peatüki meest – meest, kes seisab oma naise andide eest, kes ei karda naise jõudu ja kes ei häbene teda kiita (Õpetussõnad 31: 28–29).
Naised, kes on nagu Õpetussõnade 31 kangelanna – vähemalt selle poolest, et tõstavad oma standardeid – on naised, keda kogu maailm pole väärt. Ja kui mehed sellele tähelepanu pööravad ja sellest räägivad, ootavad nad päeva, mil kõigest, mis on varjatud, kuulutatakse katustel ja selle maailma tõelised kangelannad säravad nagu päike.
Allikas: https://ieshua.org/pole-bitvy-po-pritchi-31-kak-dom-vysvobozhdaet-zhenshhinu.htm
Kuid nagu kõigil tavalistel inimestel, võib ka paljudel meist piinlik olla, kui seda näiliselt ideaalset naist meile eeskujuks .....
Mäletan naist, kes tekitas minus hirmu emaks saamise ees. Käisime abikaasaga Piiblitunnis koos teise perekonnaga, kellel oli neli .....
Ta teadis, et tavaliselt teeb esimese sammu mees. Ta teadis, et tema tegu võib tunduda vähemalt kahtlane ja .....
"Ma ei tea, kuidas sa seda teed." Minu 12-aasta pikkuse sõjaväelise abikaasa elu jooksul rääkisid paljud tsiviilnaised sel .....
Maria Woodworth-Etter alustas 1880. aastal oma dünaamilist teenistust, hoolimata asjaolust, et tal oli vähe formaalset haridust ja ta .....
Lugesin pealkirja: "Kuidas muuta oma meest vähem passiivseks?" Artikli autor, kirjanik, naine ja kliiniline psühholoog, käsitleb levinud kaebust, .....
"Õnnelik," mõtles eduka kohvikuteketi omanik, vaadates laua taha istunud kuulsat näitlejannat. "Kaunitar, näeb välja nagu miljon dollarit. Ainsaks .....
Elu meie kodus peaks olema iga pereliikme jaoks pidupäev. Selle pidustuse reaalsuseks muutmiseks peate natuke enda kallal tööd .....