Tu Bishvat

Tu Bishvati (15. Shvat) tähistatakse varakevadel, reeglina langeb see ajavahemik läänemaailma kalendri järgi jaanuari keskpaigast veebruari keskpaika. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka “puude sünnipäevaks”. Mitte ainult inimestel, vaid ka puudel on oma sünnipäev. Selle püha juured on väga iidsed, see tekkis paar tuhat aastat enne kaasaegse Iisraeli riigi loomist.

XVI s. elanud Tsfati kabalistid pidasid seda püha kui kõigi juutide vaimset taasühinemist oma Püha Maaga. Eriti populaarseks sai Tu Bishvat peale juutide tagasipöördumist Iisraeli. Sel päeval on kombeks istutada uusi puid üle kogu Iisraeli viljakandva maa. 
Toora sõnad – “Maa, mis piima ja mett voolab” (2 Mo 3:7) iseloomustavad kõige paremini Tõotatud Maad – Iisraeli. Toora võrdleb Iisraeli lapsi viljakandvate puudega, kelle elujõud peitub tugevates maa juurtes. Juudi traditsioonis on puud alati peetud elu ja viljakuse sümboliks. Iisraeli riigi sümbol, seitsmeharuline lambijalg ehk menora meenutab kujult puud, laias kontekstis elupuud (“Etz Haim”), mis on Toora Valgus (“Or Torat”).

Sel päeval ei paastuta, aga on kombeks süüa seitset vilja, nagu käsib Toora. “Sest su J-mal viib sind heale maale… nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõnapuude, õlipuude ja mee maale” (5 Mo 8). Enne viljade söömist loetakse õnnistus “shehechejanu”. Paljud ameerika ja euroopa juudid peavad oma kohuseks sel pühal rahaliselt toetada Juudi Rahvuslikku Fondi, arendades see läbi Iisraeli metsaistandust. Tänapäeval on saaanud puude püha väga populaarseks ka väljaspool Iisraeli. Meie põlvkonna vaimne juht Ljubavitši seitsmes Rabi, Menachem M.Shneerson õnnistas püha pidamist ja rõhutas “puude sünnipäeva” erilist tähtsust juudi elus, eeskätt noorte, Toora rahva järelkasvu keskel. Maailma eri paikades söövad juudid sel päeval seitset vilja ja istutavad puid. See on rahvuslik ja ühtlasi religioosne perepüha, mis väärtustab (Eretz Israeli) Püha Maad.