Ma ei tea, mis on meie ühiskonnas pornokasutuse leviku puhul murettekitavam, on see statistika või anekdoodid rikutud eludest. Mõlemad on kohutavad. Kirik seisab selles valdkonnas jätkuvalt silmitsi tohutu väljakutsega. Nagu ma oma eelmises artiklis uurisin, on pornograafia mürk nii üksikisikutele kui ka ühiskondadele. Kuid see jätab meile küsimuse: mis on vastumürk? Kuidas me sellest vabaneme?
Nüüd igaüks, kes on kirikus aega veetnud, teab pühapäevakooli vastust: Jeesus. Kuid see pole tegelikult nii kasulik. Kasulik on see, kui näidatakse üksikasjalikult, miks ja kuidas võib öelda, et Jeesus on vastus. Selle põhjalik käsitlemine ei kuulu käesoleva artikli ulatusse, kuid on olemas suurepäraseid ressursse neile, kes armastavad raamatuid ja isegi neile, kes armastavad kvaliteetsete videoõpetuste voogesitusi.
See artikkel on lihtne: viis peamist ideed ja strateegiat, mis on mulle ja teistele abiks olnud võitluses iha ja porno vastu. Hakkame kohe pihta.
1. Uskuge, et on võimalik kõndida puhtuse mustris
John Oweni patu surmamise fraasi kohandamiseks on nii võimalik kui ka vajalik õppida kõndima astudes iga päev oma himude kaeltele. Kui me seda ei usu, ei jõua me patuvastases võitluses kuigi kaugele. Olen tähelepannud, et selgus selle kristliku elu tegelikkusest on tüüpilistes evangeelsetes kirikutes metsikult erinev. Peab ütlema: paljud mehed ja naised, noored ja vanad, on oma elus sisuliselt rahu teinud patuga ja ei usu tegelikult, et võidumuster on võimalik. “Ja mu rahva vigastust ravivad nad pinnapealselt, öeldes: „Rahu, rahu!”, kuigi rahu ei ole.” (Jr 6:14).
Ma ei ütle, et täiuslikkus on võimalik, kuid järjekindel kuulekuses kõndimise muster seda kindlasti on. Pornograafia kasutamine, mis on avalikkuse eest varjatud ja lastakse koju selle intiimsust mädandama, nõrgestab ja teeb kindlasti hinge haigeks, kui seda sel viisil ei suretata.
Tiitusele 2:11-12 näeme, et Jumala arm õpetab „Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult.” Ainuüksi need kaks salmi on meie teema jaoks õpetlikud.
Esiteks, me näeme, et arm ei ole mingil juhul vastuolus püüdlustega elada ennast kontrollival ja jumalakartlikul viisil; tegelikult õpetab arm meid neid asju tegema.
Teiseks näeme, et see salm eeldab, et selline eluviis on võimalik: maistest kirgedest lahtiütlemine ja puhtuses käimine.
Lõpuks leiab Paulus selle kuulekuse mustri „praegusel ajastul”. On tõsi, et seksuaalse sisuga materjal on tänapäeval rohkem kättesaadav kui kunagi varem, kuid kui mõni varasem ajastu võis väita, et võistleb meie hilismodernse dekadentsi kõlvatusega, siis oli seda kreeka-rooma maailm, milles Paulus kirjutas. Lihtsamalt öeldes, kui seksuaalse puhtuse elu oli võimalik Pauluse päevil, siis on see võimalik ka meie ajal. Kas me tõesti usume seda?
2. Õppige tegema armupõhist pingutust
Patuga võitlemine nõuab võitlust. Ja võitlemine nõuab nende jaoks, kes pole seda kunagi proovinud, tohutut pingutust. Pole ebatavaline, et need, keda on kujundanud evangeeliumikeskne liikumine, ei ole kindlad, kuidas saab distsiplineeritud pingutusi ühitada pingutuseta päästearmuga. Kui päästmine on armust, siis kas rangetest moraalinõuetest rääkimine on ohutu? Kas see ei vii legalismini?
Ma ütlen sellisele inimesele: „Mulle meeldib teie selgus evangeeliumis, aga vaatame koos Piiblit.” Uus Testament on täis manitsusi ja käske pühadusele, jumalakartlikkusele ja puhtusele, nii et mida iganes evangeeliumi selgus ka ei tähendaks, ei tohi see tähendada seda, et me ignoreerime Pühakirja osi.
Nüüd, kui oleme kindlaks teinud, et pingutusi on vaja, peame küsima: millist pingutust teha? Siin, nagu paljudes kohtades, on meil oma esivanematelt palju õppida. Teeme vahet armust juhitud pingutuse ja hirmust juhitud pingutuse vahel.
Selle eristuse selgeim uurimus, millega olen kokku puutunud, on 18. sajandi Šoti pastori Ralph Erskine’i lühike teos, mille leiate siit. Selles näitab ta, kuivõrd erinevad patu vastu võitlemise legaalsed pingutused evangeeliumi jõupingutustest; nende lähtemotivatsioonidest, meetoditest, eesmärkidest, ulatuslikkusest ja edust. Erskine selgitab:
Legalist hülgab patu mitte sellepärast, et ta elab, vaid selleks, et ta saaks elada. Usklik suretab pattu, sest Jumal armastab teda; aga legalist selleks, et Jumal teda armastaks. Usklik sureb, sest Jumal on tema vastu rahumeelne; legalist suretab patu, et ta võiks rahustada Jumalat oma surmaga.[1]
Need kaks pingutust näevad pealtnäha ühesugused, kuid tulenevad väga erinevatest allikatest. Sõber, olgu Teie pingutus patuvastases võitluses vägev, kuid las see juurduda Jeesuse armu vägevuses Teie vastu.
3. Soovige universaalset pühadust
Üks John Oweni arusaamadest on see, et vaevalt annab Jumal Vaimule väge ületada tülikas patt nagu iha, kui usklikul ei ole huvi kõigist oma pattudest võitu saada. Teisisõnu on võimalik soovida omakasupüüdlikel põhjustel vabaneda pornograafia ja iha haardest – saada hingerahu ja tunda end paremini. Aga kui Vaim tõesti töötab uskliku südames, tunneme vihkamist patu kui patu vastu, sest see solvab Issandat, kes meid armastas ja meie eest oma elu andis. Owen ütleb selle meeldejäävalt:
„Kas sa arvad, et ta vabastab sind sellest, et saaksid minna ja sooritada veel ühe teise patu, mis Teda kurvastab? “Ei,” ütleb Jumal, “Kui ma vabastan ta sellest ihast, siis ma ei kuule temast enam midagi ja ta on oma ebaõnnestumisega rahul.” Me ei tohi muretseda ainult selle pärast, mis meid vaevab, vaid kõige pärast, mis häirib Jumalat.”[2]
See peaks tekitama enesepeegelduse. Kas on võimalik, et ma üritan seda probleemi oma elus kontrolli alla saada muul põhjusel kui selleks, et oma Issandale meeldida ja olla rohkem Tema moodi? Mul on kahju, et see on liigagi võimalik. Istugem omapärase vaikuse ja aususe hetkes ning vastame küsimusele: kas ma tõesti tahan olla vaba igasugusest patust? Kas ma võin ausalt öelda, et tahan olla püha igal oma elualal?
Vastus sellele küsimusele on minu enda elus liigagi sageli „ei”, kuid selle küsimise tava sunnib mind taas pöörduma tagasi soovima erilist lihtsust ja puhtust: Issand, tee mind igas mõttes enda sarnasemaks. Või Psalmi 139:23-24 sõnadega:
„Jumal, uuri mind ja tunne mu südant;
pane mind proovile ja tea mu ärevaid mõtteid.
Vaata, kas minus on solvavat viisi,
ja juhata mind igavesele teele.”
4. Hoidke oma vaimset jõudu
Üks halvimaid tagajärgi, kui alistutakse tahtlikule patule – harjumuse või sõltuvuse põhjal valikute tegemisele, mille kohta teate, et need on patused –, on see, et see võtab Teilt vaimse jõu. See on nagu tass, mille põhjas on auk. Te ei saa kunagi olla täis isegi siis, kui Jumala Vaim liigub Teis ja elustab Teid, sest lihale andumine kurvastab Vaimu ja on vastu tema tööle: “Liha himud on Vaimu vastu” (Gl 5:17).
Üks asi on see, kui ma oma sõpra ekslikult alt vean. Ma võin ausalt vabandada ja üsna kergesti ära leppida. Komistamine oli tõeline, kuid see ei olnud isiklik tagasilükkamine ega rünnak. Aga see on hoopis teine asi, kui ma löön oma sõbrale vastu nägu ja solvan teda. Ma ei saa siis end nii lihtsalt vabandada ja ära leppida, sest patt oli isiklikum ja tahtlikum.
Nii võib juhtuda ka meie suhetes Jumalaga – me võime hakata tundma, et me ei saa tulla Tema juurde miljonendat korda vabandust paluma sama patu pärast, mida me pidevalt plaanime uuesti sooritada. Kas mul on tõesti kahju? Ma tean, et teen seda lihtsalt uuesti. Minu patukahetsus tundub pinnapealne ja võlts ning võib-olla see nii ongi. Seetõttu on intiimsus Jumalaga võimatu ja ma ei tahaks selle vahemaa valuga silmitsi seista, nii et ma tuimestan seda hajutades oma tähelepanu.
Selles seisundis pole meil peaaegu mingit vaimset jõudu. Kuidas saame siiralt jagada evangeeliumi lootust ja rõõmu, kui me ise ei saa sellesse siseneda? Kuidas saame oma venda või õde armastavalt patu pärast noomida, kui me seda salaja oma elus lubame? Kuidas saame oma lapsele silma vaadata ja lubada, et voorus, ausus, siirus ja puhtus on paremad kui patt, kui me ise nendes voorustes ei käi?
Seega jääme vait ja meie südametunnistuse hääl muutub vaiksemaks ja tasasemaks ning tuhandel väikesel viisil ei suuda me seetõttu teenida neid, kelle Jumal on meie ümber pandud, ja meie vaimne mõju väheneb peaaegu olematuks. Milline võit saatanale! Siin on üks sõdur Jumala armees, kes on muutunud peaaegu täiesti ebaefektiivseks. Sõber, ärge laske sellel Teie kohta tõeks osututda. Kuid kui olete sellesse tsüklisse kinni jäänud, vajate seda viiendat ja viimast strateegiat:
5. Tirige patt Valgusesse ja rakendage täielikku evangeeliumi
See pole keeruline: patt närbub valguses. Selle jõud sulab ära nagu jääkuubik päikese käes. Iha patu valgusesse tõmbamine tähendab selle patu tunnistamist oma elus teisele usklikule piisavalt täpselt, et tegelikkus oleks selge. Põiklev ja mitmetähenduslik keel ebamääraste võitluste ja kiusatuste kohta ei sobi; kasutage Piibli keelt ja kategooriaid. Jumal andestab patud, mitte võitlusi. “Seepärast tunnistage üksteisele oma patud ja palvetage üksteise eest, et saaksite terveks” (Jakoobuse 5:16). Et oleks selge, siis selle artikli lugemine ei tähenda oma patu päevavalgele tõmbamist; peate sellest rääkima oma pastori, sõbra või abikaasaga.
Patu tunnistamine on tegelikkuse sõnaline kujutamine. Ma tegin neid asju, ma mõtlesin sellest, ma uskusin valesid, ma jõin neist tühjadest tsisternidest. Alles pärast seda, kui oleme tegelikkuses tegutsenud, kui tõde on laual, saab evangeeliumi teoks teha. Ja oi, milline vägi sellel on! Evangeelium „on Jumala vägi”, kirjutab Paulus Rooma kirja 1. peatükis. Sõber, Te võiksite lihtsalt minna ja seda uuesti lugeda: see on Jumala vägi.
Igaüks, kes on takerdunud harjumuspärase patu mustrisse, teab tsüklit: patustamine, kahetsus, enesepõlgus, Jumalale lubamine teinekord teha paremini ja uuesti langemine. Lõpuks hakkame end Jumala eest varjama, vältima Teda, tundma end liiga süüdi, häbeneme või tunneme end liiga räpasena, et Talle läheneda. Kuid see väga inimlik varjamise reaktsioon – milles me järgime oma esimesi vanemaid, kes peitsid end aias Jumala eest – on vastuolus evangeeliumi aulise tõega.
Selle asemel, et varjuda pärast oma viimast ebaõnnestumist, kui olete kõige enam häbi ja süütundega koormatud; sel hetkel oleme kutsutud uskuma tõde, et Jumal andestab ülekohtu. Et evangeelium on patustele. Jah, Kristuse veri on nii võimas, Tema halastus nii suur ja Isa armastus nii tugev.
Nüüd räägime millestki, mis võib murda häbiahelad ja tuua südamesse rõõmutulva, mis muudab pornonaudingud selliseks, et need tuntuvad tühise tuhana. Nüüd räägime südant muutvast vastumürgist: Kristuse võimsast, pattu muserdavast, hauda võitvast armastusest sinu ja minu vastu.
[1] https://www.monergism.com/blog/difference-between-legal-gospel-mortification
[2] John Owen, Patu surmamine, Tõe lipp, lühendatud Richard Rushing, 2004, lk. 51
Autor: Phil Cotnoir / https://ca.thegospelcoalition.org/article/antidote-five-strategies-to-break-free-of-porns-poisonous-grip/
Kirjas roomlastele annab apostel Paulus kristlastele lihtsa, kuid sügava manitsuse, mis valgustab meie võitlust patuga: Ärge tehke ihu .....
Paljud meist ei suuda kiusatusele vastu seista, kuna keeldume oma kujutlusvõimet kasutamast. Petlike soovide draakon hiilib meie kallale .....
Katoliiklasest sotsioloog Mark Regnerus viis oma 2017. aasta raamatus "Odav seks" läbi ulatusliku uuringu intiimsuhete kohta kogu Ameerikas. .....
Ei ole teist hirmutavamat kohta, kus istuda kui üksi oma patuga varjus. Patu poolne hävitustöö on tõeliste luupainajate .....
Terry Crews on edukas mees: endine Ameerika jalgpalli rahvusliiga mängija, telestaar, mees, kelle lihastihedus tundub uskumatuna. Kuid Crews .....
See pole ainult meeste probleem... Mu sõrm liikus ekraanil, sirvides lehte. Teadsin, et ma ei peaks siin olema, .....
Endine pornonäitlejanna rääkis oma podcastis Räägime puhtusest, kuidas temast sai kristlane ja kuidas Jumala Sõna aitas tal iha .....
Kuidas aidata inimesel pornosõltuvusest üle saada? Jordan juhendab Pete'i, kes on kogu oma elu olnud pornosõltlane. Selgelt pettunud .....
Kristlasest mees, kes paneb naise, lapsed ja koguduse end turvaliselt tundma, on mees, kes teeb deemonid ja kurjuse .....