Kas vähk võib olla Jumala sulane? Mida ma nägin oma naise viimastel eluaastatel

Märtsis kaotas mu armastatud naine Nanci oma neli aastat kestnud võitluse käärsoolevähiga. Kõik 54 aastat, mil ma teda tundnud olen, armastas Nanci Jeesust. Kuid esirea istmelt nägin viimase nelja aasta jooksul imelist – ja üleloomulikku – muutust.

2019.aastal kirjutas Nanci sõbrale ja kaasvähihaigele:

“Võitlus vähiga on olnud raske. Minu aeg Elatanuga(üks mu lemmik Jumala nimedest) on aga olnud eepiline! Ta on minuga kohtunud viisil, mida ma pole kunagi teadnud, et see on võimalik. Olen kogenud Tema suveräänsust, halastust ja vankumatut armastust käegakatsutavatel viisidel. Ma usaldan Teda nüüd tasemel, mida ma kunagi ei teadnud, et suudan.”

Ma nägin, kuidas Nanci mõtiskles iga päev Pühakirja üle, luges suurepäraseid raamatuid Jumalast ja pidas päevikut – kirjutas salme, võimsaid tsitaate Spurgeonilt ja paljudelt teistelt ning isiklikke mõtisklusi. Ühel unustamatul hommikul, mõtiskledes psalmi 119:91 üle: „Need kõik on Sinu sulased”, jagas ta minuga seda, mida ta just kirjutas:

“Minu vähk on minu elus Jumala sulane. Ta kasutab seda viisil, mida Ta on mulle ilmutanud, ja paljudel muudel viisidel, mida ma veel mõista. Võin puhata, teades, et mu vähk on suveräänse Jumala kontrolli all, kes on hea ja teeb head.”

Murtud südamega ja tänulik

Üheksa kuud hiljem kogunesid meie tütred ja nende perekonnad Nanci palvel ja lühikese etteteatamisega, et kuulda, kuidas ta rääkis viimaseid sõnu ülevoolavast armastusest meie vastu ja vankumatust usaldusest oma suveräänse Kuninga vastu.

Kui üks meie pojapoegadest istus tema kõrval ja kuulas, kuidas ta nägi vaeva ja kuidas ma lugesin tema päevikust võimsaid sõnu, ütles ta: “Vanaema, kui sina võid selles Jumalat usaldada, siis ma tean, et võin usaldada Teda kõiges, millest ma pean läbi minema.” Teine lapselaps ütles talle: “Ma ei unusta kunagi seda, mida sa meile täna ütlesid.”

Täpselt nädal hiljem hoidsin ma tal käest kinni ja vaatasin, kuidas ta selles maailmas valitseva needuse all oma viimase hingetõmbe tegi.

Nende nelja aasta jooksul olin ma iga päev tunnistajaks Jumala pühitsevale ja rõõmustavale tööle oma naises: „Me rõõmustame oma kannatuste üle, teades, et kannatused toovad välja vastupidavuse ja vastupidavus loob iseloomu ja iseloom loob lootuse… sest Jumala armastus on Püha Vaimu läbi valatud meie südametesse” (Rm 5:3–5).

Miks Jumal lubab seda, mida Ta lubab

Nanci ja mina – ja tuhanded inimesed üle maailma – palvetasime iga päev tema paranemise eest. Jumala viimane vastus oli päästa ta kannatustest ja viia ta Enda juurde, kus on “palju parem” (Filiplastele 1:23). Oma kannatuste kaudu saavutas Ta temas igavese auhiilguse, mis kaalub need kõik üles (2. Korintlastele 4:17). Ta kiitis Jeesust selle eest ja ma teen seda igavesti, kuigi igatsen teda tohutult.

Kui meie teenistus postitas Nanci sõnad: „Minu vähk on Jumala sulane”, vastas keegi: „MIDA? Jumal EI anna inimestele vähki. Jeesus kandis meie haigused ja kandis meie valud ristil.”

See lugeja ei ole üksi, kes püüab Jumalat kannatustest eemale hoida. Kuid öeldes, et haigus tuleb ainult saatanast ja pattulangemisest, mitte Jumalast, lahutame Ta oma kannatustest ja Tema sügavamatest eesmärkidest. Jumal on suveräänne. Ta ei luba ega kasuta kunagi kurja meelevaldselt; kõik, mida Ta teeb, lähtub Tema tarkusest ja teenib lõpuks nii Tema pühadust kui armastust.

Joni Eareckson Tada jagab sageli oma sõbra Steve Estese sõnu: “Jumal lubab juhtuda sellel, mida Ta vihkab, et teha seda, mida Ta armastab.” See, et Jumal lubab midagi, on palju tugevam, kui see võib tunduda. Lõppude lõpuks, kõik, mida Jumal lubab, tegelikult juhtub; mida Ta ei luba, seda ei juhtu.

Iiobi viimases peatükis paljastab Jumal, et Iiobi perekond ja sõbrad „osutasid talle kaastunnet ja lohutasid teda kõige selle kurja pärast, mille Issand talle oli toonud” (Iiob 42:11). Autor jutustas meile algusest peale, et Iiobi mured olid saatana idee ja teod. Kuid inspireeritud sõnastus näitab, et saatana jõupingutused olid kaudselt Jumala enda suveräänsel loal tehtud. Paljud peavad seda tõde häirivaks, kuid õigesti mõistetuna peaks see olema lohutav. Äärmiselt häiriv peaks olema arusaam, et Jumal seisab passiivselt kõrval, samal ajal kui saatan, kurjategijad, haigused ja juhuslikud õnnetused rikuvad Tema armastatud laste elusid.

Charles Spurgeon kannatas kohutavalt depressiooni, podagra, reuma, neuriidi ja põletava neerupõletiku all. Ometi ütles ta: „Minu jaoks oleks väga valulik ja katsumusterohke kogemus mõelda, et mul on häda, mida Jumal pole mulle kunagi ei saatnud. . . et Ta ei mõõtnud kunagi minu katsumusi ega saatnud mulle neid vastavalt enda poolt määratud kaalule ja kogusele.”

Halastus ületab raskused

Nanci ja mina kogesime aastaid enne tema vähidiagnoosi mitmeid pilguheite Jumala suveräänsetele eesmärkidele. Nägime, et see, et minust sai insuliinist sõltuv diabeetik 35 aastat tagasi oli Jumala plaan suurendada minu sõltuvust Temast. Ja me nägime 30 aastat tagasi, et abordikliiniku algatatud kohtuasi 8,2 miljoni dollarise hagiga oli Tema viis kuidas viia mind meie armastatud koguduse pastoriametist teenistusse, mis ulatub kaugemale, kui me kunagi oleksime osanud ette kujutada.

Jumala käsi ei sidunud mu geneetiline kalduvus haigestuda 1. tüüpi diabeeti (needuse tagajärg) ega lastetapjate kättemaks (inimliku patu ja deemonliku strateegia tagajärg). Ta ei võtnud lihtsalt “halbadest olukordadest parimat”. Ta võttis halvad olukorrad ja kasutas neid oma auks ja meie kõrgeimaks hüvanguks. Tema suveräänne arm ületas kaugelt meie raskused.

Kui see poleks tõsi, peaks igaüks, kes seisab silmitsi surmava haigusega, uskuma, et ta on kogenud halba õnne ja et Jumal pole nii võimas või mitte nii armastav, kui Ta väidab end olevat. Lapse kaotanud vanemad peaksid uskuma, et surm oli mõttetu õnnetus ja seda poleks juhtunud, kui laps poleks sel ajal selles kohas viibinud või kui see mees poleks joobes autot juhtinud või kui tuhat muud asjaolu oleks olnud teisiti.

“Kui ainult” ja “mis siis, kui” võivad meie elu juhtides meid hulluks ajada. Selle asemel kinnitab Jumala kõrgemate eesmärkide omaksvõtmine – isegi kui see on valusate ja traagiliste sündmuste puhul meile nähtamatu – Jumala suurust. See ei ole fatalism. See on usaldus meie ustava, kõige targema Jumala iseloomu ja lubaduste vastu.

Mu sõber David O’Brien rääkis mulle oma lällava ja vaevalise häälega, et Jumal kasutas tema tserebraalparalüüsi, et süvendada tema sõltuvust Kristusest. Kas tal hakkas sellest parem? Ta elas veendumusega, et tema 81 aastat kannatusi polnud kosmiline õnnetus ega saatanlik võit, vaid Kõikvõimsa Jumala hea käe karm halastus.

Meie vaateväljast väljaspool olevad põhjused

Jumala armust pööras Nanci tähelepanu Tema omadustele. Vaid olles läbinud kaheksa kuud oma vähiteekonnast kirjutas ta:

“Ma ausalt öeldes ei vahetaks seda vähikogemust selle vastu, et minna tagasi sinna, kus ma olin. Jumal on kasutanud neid viimaseid kuid, et julgustada mind sügavamalt mõistma ja kogema Tema suveräänsust, tarkust, vankumatut armastust, halastust, armu, ustavust, immanentsust, usaldusväärsust ja kõikvõimsust.”

Psalm 119:71 ütleb: “Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin Su määrusi.” Kui viletsus oli psalmistile hea, oleks selle kannatuse ärahoidmine tähendanud heast hoidumist. Universum on ennekõike seotud Jumala eesmärkide, plaanide ja auhiilgusega. Jumal näeb igavesi eesmärke ja plaane ning teab ülimat head viisil, kuidas meie ei suuda.

Meie suveräänne Jumal põimib meie ellu miljoneid detaile. Tal võib olla üks suur põhjus või tuhat väikest, miks tuua meie ellu teatud inimene või edu või ebaõnnestumine või haigus või õnnetus. Tema põhjused jäävad sageli meie praegusest vaateväljast välja. Kui Jumal kasutab vähki või autoõnnetust, et meid endaga kohandada, siis sõltumata kaasatud inimlikest, deemonlikest või loodusjõududest austatakse Teda.

“Sina oled suur, vägev Jumal, kelle nimi on vägede Issand, suur nõu ja vägev teo poolest” (Jeremija 32:18–19). Jumal töötab kulisside taga ja ühel päeval mõistame oma kannatuste varjatud eesmärke.

Kas te näete, mida Ta nägi?

Kahtlemata, nagu ma nägin nii selgelt isegi siis, kui mu pisarad voolasid, teenis vähk Nanci elus Jumala eesmärke. Ütlesin tema mälestusele pühendatud jumalateenistusel: „Kõige silmatorkavam asi Nanci juures vähiaastatel oli tema imeliselt suur vaade Jumalale, mida ta toitis Pühakirjast ja suurepärastest raamatutest. Mida rohkem ta mõtiskles Jumala armastuse, armu ja suveräänsuse üle, seda enam kasvas tema usaldus Jumala vastu.”

Seetõttu ütlesin meie kogunenud perele, sõpradele ja koguduseliikmetele – paljud neist seisavad silmitsi oma valusate katsumustega –, et ma tajusin, kuidas Jumal ütles mulle: „See tohutu, ilus ja muutev vaade Jumalale on teie jaoks. Miks siis mitte veeta kogu oma ülejäänud elu selle nimel?”

Autor: Randy Alcorn / https://www.desiringgod.org/articles/can-cancer-be-gods-servant

Randy Alcorn (@randyalcorn) on paljude raamatute enimmüüdud autor ja Eternal Perspective Ministriesi direktor.