Iisraeli esimese kuninga Sauli elu algus oli paljutõotav. Aga kui te loete 1. Saamueli lõpuni, siis näete tema kohutavat ja hävitavat lõppu. Hoolimata prohvet Saamueli hoiatustest Iisraelile (ja Saulile), šokeeris Sauli langemine paljusid.
Kuid nad oleksid pidanud seda ette nägema. Otsisid nad ju ennekõike kuningat, sest nad ei uskunud, et Jumal nende vajadusi rahuldab. Ja Jumal täitis nende soovi ja andis neile Sauli. Saul osutus isekaks argpüksiks, kes pidas rasketel aegadel nõu deemonitega. Ja lõpuks ei suutnud ta kuningana võita vilisteid, iisraellaste suurimat vaenlast.
Sauli elu lõpp oli kohutav. Olles lahingus lüüa saanud, nägi ta enne oma surma oma poegi suremas ja sooritas seejärel enesetapu. Sellele häbiplekile lisandus see, et vilistid eemaldasid tema surnukehalt soomusrüü, näidates tema surnukeha oma tugevuse tõestusena. Tema laip kinnitati vilistite linna müüri külge, et see seal häbistatult ripuks, kuni linnud tema liha ära sööksid. (Vähemalt see oli kavatsus: väikeseks lohutuseks on see, et mõned vaprad ja ustavad Iisraeli sõdurid tõid Sauli surnukeha sealt ära; vt 1. Saamueli 31:11–13.)
1. Saamueli tähelepanelikule lugejale peaks see lõpp tunduma tuttav. Algab ju raamat samuti Iisraeli korrumpeerunud juhi Eelija ja tema poegade suremisega võitluses vilistite vastu. Paralleel täpsustab sõnumit: kõik katsed võtta endale juhipositsioon oma elus teeb asja hullemaks. Ja usklik olemine ei tähenda veel patukahetsust.
Saul oli väga usklik. Ta viis Iisraeli mitu korda võidule, puhastas maa nõidadest ja võluritest, annetas templile ja palvetas Jumala poole, kui hätta sattus. Kui ta elaks täna, siis oleks ta tõenäoliselt koguduse lugupeetud liige ja juht ning ta oleks edukas. Kuid ta oleks ikkagi kadunud, sest vaatamata paljudele religioossetele tegudele ei kahetsenud ta kunagi tõeliselt pattu.
Siin on neli võimalust teada saada, kas olete meeleparanduse asendanud religiooniga:
1.Te õigustate oma pattu
Te mõtlete harva oma patule, kui mässule Jumala vastu. Te võrdlete end vaid teistega öeldes: “Tema teeb sama asja” või “Vaata, Jumal, kui palju head mina olen Sulle teinud!”
2. Teie käitumine ei muutu
Oma huultega tunnistate, et Jeesus on kuningas, kuid Teie elu annab tunnistust vastupidisest. Meeleparandus, mis Teie elu ei muuda, ei päästa Teid surmast. Ja kui Teie sõnad ei ühti Teie tegudega, siis võtab Jumal Teie elu tõendina.
3. Te kogete maist, mitte Jumalale meeepärast kurbust
Paljud inimesed ajavad meeleparanduse segamini maise kurbusega. 2. Korintlastele 7:10 ütleb Paulus: „Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga surma.”
Maailma kurvastus ei ole meeleparandus. Võib-olla olete ärritunud, et Teid patustamiselt tabati, või olete kurb enesehaletsusest või karistuse kartuse pärast, kuid see ei tähenda, et Te pattu kahetsete.
Samamoodi ei ole patu tunnistamine meeleparandus. Võib-olla proovite lihtsalt oma süüd leevendada või sellest vabaneda.
Tõelisest meeleparandusest annab tunnistust ainult üks: muutunud elu. Kreekakeelne sõna meeleparandus on metanoia, mis tähendab meelemuutust. Meeleparandus tähendab muuta oma meelt Jeesuse valitsemise suhtes Teie elus, mis väljendub elu vastavas muutumises.
4. Te olete Jumalale ainult osaliselt sõnakuulelik
Te kuuletute Jumalale ühes asjas, kuid mitte kõiges. Meeleparandus on üks neist asjadest, mis peab olema universaalne, muidu on see mõttetu. Te kas annate end Jeesusele või mitte; Ta kas on kõige Issand või ei ole üldse Issand. Jah, me võitleme patuga elu lõpuni, aga kui anname end Jeesusele, siis me ei varja Tema eest tahtlikult midagi.
Jeesus hoiatas Matteuse 7. peatükis usklikuks olemise ohtude eest ilma meeleparanduseta. Jeesus ütleb, et paljud aktiivsed koguduseliikmed, kes kiidavad ja palvetavad oma huultega, ei tunne Teda tegelikult. Ja nende elu lõpp saab olema samasugune nagu Saulil.
Kas Teie olete üks neist?
Postitas J.D. Grear / jdgreear.com
Allikas: https://ieshua.org/kak-ponyat-chto-vy-zamenili-pokayanie-religiej.htm
Pole midagi hullemat kui valelootus. Parem on usaldada Jumalat ja Tema plaani, kui olla illusioonide kütkes ja elada .....
"Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. "(Psalm 51:19) Näen praegugi seda .....
Üks vaimulik ütles mulle kord, kui tal oli raske: „Ma arvan, et maksan lihtsalt elu eest, mida elasin .....
Parem on usaldada Jumalat ja Tema plaani, kui hoida end illusioonide vangistuses ja elada põhjendamatute ootustega. Parem kibe .....