“Ma pole teid kunagi tundnud”: kadunud religioossete inimeste saatuslikud pettekujutlused

Kas on hullemat kadunud olemise seisundit kui see, kus kadunuks jäädes olete veendunud, et olete leitud?

Rääkides kõigist neist, kes lõpuks lahkusid mööda laia hävinguteed, kas võib nende hulgast leida rohkem õnnetumaid kui neid, kes sellel teel kõndides laulsid kristlikke laule, palvetasid kristlikke palveid ja istusid, kuulates lugematu arv kristlikke jutlusi? Vaatepilt mehest, kes neelab kõrbes liiva ja arvab, et hoiab käes tassi vett, on kõige traagilisem ja haletsusväärsem. Omal moel on kohutav ettevalmistuseta hauatagusesse ellu siirduda, kuid mitte vähem hirmutav on pühaku mängimine ja ikkagi olla petetud.

Oli aeg, mil ma ei suutnud uskuda, et sellised inimesed on olemas ja seda uskumatum tundus, et olin ise üks neist. Kindlasti päästetakse kõik need, kes tunnistasid valjuhäälselt Jeesust kui Issandat. Miks peaks muidu inimene igal pühapäeval kirikus käima? Aga siin nad seisavad minu ees  leegitsevalt nagu tules kõrbenult, Jeesuse enda sõnad on need, mis paljastavad meile, mis leiab aset kohtupäeval:

“Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?” Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!” (Matteuse 7:21-23).

Lugesin need sõnad uuesti läbi. Ja jälle. Enne seda polnud ükski piiblisalm mu und ära võtnud.

Sain aru, et ma olen arvatavasti üks neist “paljudest”.

Kolm saatuslikku pettekujutlust

Olin nagu paljud jutlustajad, piiblilugejad ja sünagoogis käijad Jeesuse päevil: eksinud unenägudesse, riietatud kirikuriietesse, aga sattumas põrgusse. “See on, nagu näeks näljane und, et vaata, ta sööb. Kui ta ärkab, siis on ta hing täitmata. Või nagu näeks janune und, et vaata, ta joob. Kui ta ärkab, vaata, siis on ta nõrk ja ta hing on närbunud.” (Js 29:8), nii nägin minagi ainult und igavesest turvalisusest.

Kuid Jumal on mind oma Sõna kaudu äratanud ja ma palvetan, et sama juhtuks paljudega, kes neid ridu loevad. Läbi aegade kõige suurema jutluse lõpus paljastas Jeesus kolm saatuslikku pettekujutlust, millele ka mina, kui üks eksinud usklikest olin allutatud. Uskusin, et lihtne intellektuaalsus, lihtne emotsionaalsus ja lihtne tegevus on kindel alus mu pääsemislootusele.

Õigest õpetamisest ei piisa

Esiteks näitab Jeesus intellektuaalsete teadmiste puudulikkust – kui inimene ütleb: “Ma tean ja seepärast olen päästetud.” Selle peale ütleb Jeesus: „Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand! Issand!” pääseb taevariiki.” Need mehed ja naised pöördusid Tema poole, kasutades õiget terminoloogiat: „Issand” (kreeka keeles kyrios) on tüüpiline Vana Testamendi tiitel Jumalale.

Võib-olla arvasid nad, et see, et nad kutsusid Teda Issandaks, on nende õigeusklikkuse tunnistus. Nad teadsid midagi, mida iga jumalalaps teab ja millest räägib. Nad ei tulnud Tema juurde kui pelgalt prohveti või usuõpetaja juurde, vaid rääkisid Temaga, mõistes Tema ülevat majesteetlikkust. Nad teadsid Pühakirja, teadsid, milliseid raamatuid lugeda ja milliseid taskuhäälingusaateid kuulata. Kuid ainuüksi Tema appi kutsumine nagu Issand ei avanud neile Taevariiki. Nagu selles episoodis kainestava avameelsusega näidatakse, ei piisa igavese elu jaoks õigete mantrate, salmide ja õpetuste tundmisest.

Emotsioonidest ei piisa

Teiseks näitab Jeesus puhta emotsionaalsuse ebapiisavust, kui inimene ütleb: “Ma tunnen ja seetõttu olen päästetud.” Juba üleskutse “Issand, Issand” annab tunnistust sellest, et neid sõnu ei öeldud kiretult. Nad rääkisid enesekindlalt, entusiastlikult, millelegi lootma jäädes. Nad rääkisid rõhutatult, soovides edasi anda intiimset lähedust Temaga, keda nad pidasid oma Issandaks.

Kahtlemata tulenes selline suhtumine elustiilist, mis oli täis suuri tundeid Jeesuse vastu. Muidugi arvasid nad, et neil on Jeesusega suhe. Lõppude lõpuks pole Ta nende jaoks “tundmatu kohtunik”, mitte “kauge jumalus”, vaid see, keda nad kutsuvad: “Issand, Issand”. Ja kui neilt küsiti, kas nad tunnevad Jeesuse vastu armastust, vastaksid nad kõik: “No muidugi.” Ja ometi kuulsid nad vastuseks: „Ma ei ole sind kunagi tundnud; mine minust eemale.” See vastus tõestas, et positiivsed emotsioonid Kristuse vastu ei ole iseenesest piisav vastus Tema Sõnale.

Tegevus võib olla petlik

Lõpuks näitab Jeesus pelgalt tegevuse illusoorset olemust, kui inimene ütleb: “Ma olen teinud Jumalale suuri tegusid ja seepärast olen päästetud.” Nii ütleb Jeesus: „Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me  ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?” Nad asusid tegutsema Jeesuse nimel. Nad tegid asju, mis olid selgelt teistele kasulikud. Nende radadel oli palju imesid. Nad tunnistasid Kristust maailma ees. Inimesed kuulsid neid prohveteerimas, nägid, kuidas nad ajasid välja deemoneid ja tegid Tema nimel palju muid suuri tegusid – ja nad järeldasid, et see kõik oli kaalukam, kui see tegelikult olla võiks. “Jumal kasutas” neid ja nad pidid kindlasti olema Tema omad. Ja ometi kuulsid nad seda, mida kuulsid need, kes avalikult vihkasid Jumalat: „Ma ei ole sind kunagi tundnud; mine minust eemale.”

Ootamatu möödalaskmine

Milles nad küll mööda panid? Meid võib üllatada Jeesuse vastus: nad ei olnud Sõna tegijad. “Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.” Selle asemel, et neid nimetada Sõna tegijateks, võrdsustati nad “ülekohtutegijatega”. Nad kutsusid Teda “Issand, Issand”, kuid nad ei teinud seda, mida Ta ütles (Luuka 6:46).

Nad kuulsid Jumala Sõna nii evangeeliumi kuulutamise kui ka kirjutatud Pühakirja kaudu, kuid nad ei kuuletunud sellele. Just nende kohta õpetas Jeesus järgmises tsitaadis – inimesed, kes ehitasid oma elu liivale, sest nad kuulasid Tema sõnu, kuid ei tegutsenud nende järgi:

„Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine  oli ränk.” (Matteuse 7:26-27).

Mõnikord nad mõtlesid, tundsid ja käitusid nagu pühakud, kuid nende elu iseloomustasid patt ja omakasupüüdlikud huvid. Nad kuulasid mäejutlust ja lahkusid. Aga mitte selleks, et himude oksi maha lõigata, abielurikkumist lõpetada, venna vihkamisele lõpp teha, rahaarmastusest loobuda, ligimesele andestada, muredest vabaneda või otsustada olla oma kohtumõistmistes halastavam – tehes seda kõike usus nende tõdede Jutlustajasse ja armastusest Tema vastu. Samuti ei vaevunud nad Vaimult abi paluma, otsima ja koputama (Mt 7:7-11). Nende õigus ei oleks ületanud variseride oma (Matteuse 5:20).

Nad arvasid asjata – nagu minagi aastaid ja valus on ette kujutada, kui paljud inimesed tänapäeval samamoodi mõtlematult arvavad, et neil pole vaja muud teha kui kuulda. Ainult tunnetest piisab. Et religioossuse välised ilmingud aitavad neil eesmärki saavutada. Nad rändasid nagu unenäos, uskudes seda, mida nad kuulsid, tundsid ja tegid, isegi kui nad jätkasid patus elamist.

Jaakobus, kes oli sel ajal veel uskmatu, kui ta kuulis oma venda jutlust pidamas, kutsus kirikut üles mitte elama niimoodi selles sünges sõnakuulmatuse seisundis. „Seepärast, jättes kõrvale kõik räpasused ja kurjuse jäänused, võtke tasaduses vastu poogitud sõna, mis võib teie hinge päästa. Olge sõna tegijad, mitte ainult kuulajad, pettes iseennast” (Jk 1:21-22). Lisaks nimetab ta sellist “usku” kasutuks, surnuks ja deemonlikuks (Jakoobuse 2:14-26).

Sündigu Sinu tahe

Me saame õigeks ainult usust, nagu õpetasid reformaatorid, kuid mitte usust, mis eksisteerib iseenesest. Jumala Sõna tõeline vastuvõtmine tähendab sellele teadlikult kuuletumist, rõõmsalt uskuma meie ristilöödud ja ülestõusnud Issandasse ning aktiivset  Tema Vaimu usaldamist. Kui aga avatus Jumala Sõnale – kas suulisele evangeeliumile või kirjutatud Pühakirjale – ei muuda teie käitumist (isegi kui see juhtub oodatust aeglasemalt), kui teie sisemise inimese muutmise protsess ei mõjuta teie välist käitumist, siis võite leida end ekslemas nende fantaasiates, kes Teda kunagi ei tundnud.

Pidage meeles, et Jumala Sõna olemus on selline, et see veenab, parandab ja õpetab meid õigluses, et oleksime täiuslikud, “valmistatud igaks heaks teoks” (2Tm 3:16-17). See ulatub meie kodudesse, tööle, ühiskonda, tehes oma tööd meie hinge igas nurgas, nii et kogu meie elu saab sellesse protsessi kaasatud. Piibel on raamat, millele tuleb kuuletuda, sest see on raamat, mille kaudu meie Jumal räägib.

Ja need meie Jumala sõnad ei ole meile koormavad. Sest need on igavese elu sõnad ja neile rõõmuga kuuletumine tähendab püsimist Tema armastuses ja rõõmu täiuses (Johannese 15:9-11). Pühakiri ei sisalda ebaisikulisi juhiseid igapäevaeluks, vaid Isa elavaid sõnu, mis on suunatud Tema lastele; kindrali strateegilisi käske oma sõduritele; karjase vajalikke juhiseid oma lammastele; peigmehe eluandvaid tõotusi oma pruudile. Seega, kui me Teda armastame, siis kuuletume Talle (Johannese 14:15).

Seega, kuigi päästev usk nõuab meilt mõtlemist (kuna õige õpetus on tõesti oluline), ei taandu päästev usk siiski pelgalt mõtlemisele. Nõudes meilt tundeid (sest me peame armastama Issandat kogu südamest), ei piirdu see ainult meie tugevate tunnetega. Võimaldades suuri väe ja imede ilminguid, kutsub ta püha elu salavilju kinnitama seda, mis on kõigile ilmutatud. Selle tulemusena on mehi, naisi ja lapsi, kes olles Jeesusega ühenduses ja saades uued südamed, täidavad rõõmsalt Jumala tahet. Neil on uus eesmärk: nad on nagu lapsed, kes püüavad Talle meeldida (2Kr 5:9).

Autor Greg Morse / © 2019 Desiring God Foundation. Veebisait: desiringGod.org

Allikas: https://ieshua.org/ya-nikogda-ne-znal-vas-rokovye-zabluzhdeniya-poteryannyh-religioznyh-lyudej.htm

 

Materiaalsete soovide surmav pettus

Piibli uurimine noomib meid sageli ja paljastab meie motiivid. Kui ma hiljuti piibliuurimisrühmas istusin, esitas juht meie rühmale .....

Toora, süda ja pettus

Kui arutada teemal, kuidas eristada tõde ja valet vaimsetes asjades, siis paljud inimesed vastavad järgnevalt: "Ma lihtsalt järgnen .....

Lashon hara pettus

"Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve, hoia oma keelt kurja .....

John Bever: Kas Te olete tahtmatult sattunud sellesse abielurikkumise petlikku vormi?

Justin naaseb ühel õhtul töölt koju ja leiab, et tema naine Angela on end sättinud ja kaunilt riides. .....

Võluvus on petlik ja ilu on tühine

Minu juurde tuli üks naine koos mehega ja naine ütles, et minevikus oli ta olnud iluduskuninganna. Ta ootas, .....

Petetud?

Ma tahan, et see sõnum paljastaks ühe pettuse. Pettuse, mille religioossed traditsioonid on toonud meie maailma, moonutades Jumala .....

Kui paljud meist on kuradi poolt petetud

Sa ei tohiks kunagi, mitte mingil juhul usaldada vaenlast, kes ütleb: "Kui sa lõpetad Jumala järgimise, lõpetad palvetamise, .....

Ärge laske vihkamisel oma südant vallutada

Praegu toimub palju kohutavaid asju. Deemonid lihtsalt rebivad mõned inimesed katki ja teevad nende kaudu mõeldamatuid asju. Ja .....

Mis küll saatanaga juhtus?

Veidi aega tagasi jutlustasin ma katkendi Jeesuse mäejutlusest ja kuna Jeesus rääkis selles lõigus igavesest kohtumõistmisest, siis tegin .....

Nea Jumalat ja sure: saatana lemmikreaktsioon kannatustele

Mu kallis Oherdkaan! Mul on kahju, et sain su viimase kirja. Olen teeninud tema Madalikku palju sajandeid – .....

Kas Jumal on tundetu hirmuvalitseja ja julm diktaator, nagu sisendab saatan?

Või on Jumal hoopis armastus? Ma usun,et hea Jumala süda valutab soovist ravida see maailma kurjusest terveks, pühkida .....

Kui saatan ilmub valguse ingli kujul

“Kirikut täitis orkaanituule moodi müra ja kõik koguduse liikmed tõusid korraga nähtamatu jõu mõjul; paljud neist hakkasid rääkima .....