Reformatsiooni üks ilusamaid loosungeid on Martin Lutheri fraas “simul justus et peccator”, mis tähendab “üheaegselt õige (õigeksmõistetud) ja patune”. See on kirjeldus usklikust, kes Kristuse õiguse kaudu mõistetakse õigeks, kuigi võitlus patu vastu jätkub.
Mõned meist ei tunnista oma kroonilisi patte ja isekust – arvame, et oleme pühaduse teel jõudnud kaugemale, kui tegelikult oleme. Teistel on kiusatus oma ebatäiuslikkuse pärast meelt heita, olles pidevalt omaenda aeglases arengus pettunud, võib-olla seetõttu, et meil puudub tunnetus sellest, kui suur on Jumala armastus meie vastu Kristuses.
Need probleemid avalduvad ka meie suhtumises kirikusse. Mõned pisendavad kiriku puudujääke, heidavad kõrvale selle patud ja isekuse, rahulduvad enesega rahuloleva enesehinnanguga. Teised kihavad pahameelest kiriku vastu, olles šokeeritud, et Kristuse pruudis avaldub nii palju patuseid võitlusi ja on pettunud kui ebarealistlikud ootused kiriku täiuslikkusele ei täitu.
Külalislahkuse punane uks
Mõni aasta tagasi ilmus Internetti lühike video sellest, kuidas Ray Ortlund ühel pühapäeva hommikul kirikus oma koguduseliikmeid tervitas. Ta mainis kirikute tähtsust suure punase uksena, mille kaudu kutsutakse kõik patused, väsinud, kurnatud ja näljased inimesed Jeesuse, patuste võimsa sõbra laua taha. Tee läbi selle ukse on kitsas meeleparanduse ja usu tee – isiklik usaldus Tema vastu, kes samastus oma rahvaga ristimise kaudu, kes läks ristile, et eemaldada meilt süü ja häbi ning kes nüüd tervitab kõiki, kes Tema nime tunnistavad, ühinema Temaga andestuse lauas. “Tere tulemast kirikusse,” ütles Ray.
Meeleparandus algab otsustavast nihkest, pöördest ja suunamuutusest. Meeleparandus jätkub igapäevase enesele suremisega. Vana asemele tuleb uus eluviis. Esialgne muutus toimub hetkega, kuid meeleparanduse tee on “pikk kuulekus” uues suunas. Me mõistame, et pühadus on Jeesuse järgijate eluaegne püüdlus. Me ei oota patuta puhtust ega kõndimist ilma komistamiste ja kukkumisteta. Pühitsemise tee on pikk ja raske, nagu mäkke ronimine, kuid Vaimu jõul muutub see ronimine põnevaks seikluseks Kristuse-sarnasuse tippu.
Patuste pühade kirik
Kui me eeldame, et usklikud on pühad, kes endiselt patustavad, siis miks ei võiks me sama oodata Jumala rahvalt tervikuna? Kas me ei peaks eeldama, et kirik näitab simul justus et peccator olemise märke? Liiga sageli esitame kirikule kõrgemaid nõudmisi kui endale. Ja kui kirikud komistavad ja kukuvad, siis pöördume neist ära ja lükkame tagasi oma pereliikmed Kristuses.
Kui meie püha Jumal ei hoidnud inimlikust räpasusest ja kannatustest ohutut distantsi ning kui meie täiuslik Päästja ei kõhelnud puudutamast pidalitõbist, siis miks peaksime meie – eriti kui me muutume Kristuse sarnaseks – eemalduma kirikutest, mis on täidetud patustega, kes on pühitsuse teel ?? Miks peaksime eeldama, et elu koguduses on lihtne ja patuvaba?
Täiuslikku kirikut pole olemas
Ideaalse kiriku leidmise kohta räägitakse sageli nalja. „Ära astu sellesse! ‘ ütleme. “Kohe kui liitute, muutub see ebatäiuslikuks.” See on humoorikas meeldetuletus sellest, et kirikult on võimatu nõuda sellise täiuslikkuse standardit, milleni me ise pole jõudnud.
Lohutuseks on see, et me kõik oleme teel Kristuse-sarnasuse poole ja keegi pole veel “kohale jõudnud”. Asi pole selles, et me alandame endale või Jumala rahvale seatud kõrgeid standardeid, vaid selles, et tunnistame oma haprust ja langemist ning seda, kui lihtne on nendele standarditele mitte vastata. Inimesed, kes otsivad pidevalt paremat või täiuslikumat kirikut, kardaksid sellise kiriku otsa komistada. Kujutage ette, et olete ainuke patune kirikus, mis on täis täiesti õigeid pühasid, kes kunagi ei komista. Kujutage ette, et olete ainus, kes kukub, komistab ja tõuseb uuesti püsti.
Kahjuks nii mõnedki usklikud tunnevad nii. Tundlik südametunnistus võib panna Teid mõtlema, et ainult Teil on probleeme. Kõigil teistel on siin hea elu! Kohas, kus keegi üksteisele pattu ei tunnista, kus kõik komistuskivid on salastatud, on lihtne püstitada fassaad, et tee kristluseni on kerge. Ainult lollikesed kukuvad.
Aga see ei ole nii. Me kõik komistame ühel või teisel määral. Ja me kõik oleme erinevates etappides, et Jeesus meid õigeks teeks. Me ei ole kannatlikud teineteisega mitte sellepärast, et teised kergesti teineteist taluvad, vaid sellepärast, et Kristus kannatas meid ja kandis meie patud oma ihus ristil.
Vaeste kirik
Pühadus ei sunni meid eraldama end pühamus patustest, nii nagu pühadus ei pannud Jeesust keelama endale osadust kahetsevate patustega. Pühadus toimib alati, kui me sallime teiste puudusi ja ebaõnnestumisi ning kui teised taluvad meie patte. Nii nagu Jumal on püha ja armastav patuste vastu, nii peame ka meie olema pühad ja armastavad patuste vastu, kes on pühadeks saanud.
Kiriku au ei avaldu kõige enam selle programmides, misjonitegevuses, sotsiaalabis või uuendusprojektides, vaid selles, kui see on tõeline, välja sirutatud kätega kerjus, kes võtab vastu armusõna ja leiba taevast, saab osa kirikust, pääste kingitusest ja näeb, et Issand on hea. Ja siis, juhtub imede ime, Jeesus teeb selle kerjusnaise oma pruudiks.
Jah, me peame püüdlema uuenemise ja reformatsiooni poole. Jah, me peaksime püüdma kurjust välja juurida ja külvata õiguse seemet. Jah, me peame eemaldama patu ja isekuse mäda, karistama armastavalt eksinud liikmeid ja otsima pärast skandaalset kurjust taastamist. Lõppude lõpuks tahame, et kirik sarnaneks rohkem Päästjaga. Me tahame saada ilusaks Pruudiks.
Kuid tõeline reformatsioon ja uuendamine on lõppkokkuvõttes konstruktiivne, mitte hinnanguline. Meie püüded kritiseerida seda, mis on vale, ja kaunistada seda, mis on õige, tuleb teha kannatlikkuse vaimus, mis püüab üles ehitada ja mitte hävitada. Me ei seisa kiriku kõrval ja mõista teda selle ebaõnnestumiste pärast hukka. Ta on meie ema. Oleme üks perekond – pojad ja tütred, ostetud vanema venna verega.
Nii et jah, otsigem täiuslikumat kirikut, kuid ärge arvestage täiuslikkuse saavutamisega. Oleme simul justus et peccator kuni meie täieliku ausse sisenemise päevani.
Autor: Tervin Vax.
Allikas: The Danger of Pursuing a Perfect Church (thegospelcoalition.org)
Pole palju asju, mis põhjustavad nii palju valu, kui üksindus. Romantiliste suhete puudumine võib muuta üksikute inimeste jaoks .....
„Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis särab sulle Kristus!”(Efeslastele 5:14) Selle evangeeliumi muutvat väge .....
1. Luther oli lihtne munk Lutheri biograafid on sajandite jooksul loonud kuvandi, et ta oli lihtne munk, kes .....
13.juunil 1525.a. abiellus endine munk, reformatsiooni algataja, igaveseks maailma muutnud Martin Luther endise nunna Katharina von Boraga. Ja .....
Nürnberg, 1946.a. 1946.aastal oli Julius Streicher elutöö tõttu kohtu all. Ta andis välja antisemiitlikku ajalehte "Der Stürmer" ja .....
11. oktoobril 1531.a. suri Ulrich Zwingli, suur reformaator, kes muutis Šveitsi igaveseks. Ta kuulus reformaatorite esimesse põlvkonda. Temas .....
Mõeldud lugemiseks Issanda päeval, 3. aprillil 1898.a. Esitaja: C. H. SPURGEON Koht: METROPOLITAN TABERNACLE, NEWINGTON Neljapäeva õhtul, 8. .....