Apostel Paulus nimetab Jeesust esmasündinuks surnute seast(1.Kr 15:20). Jeesuse ülestõusmise kaudu näeme kolme suurema juudi püha prohvetlikku tähtsust.
Esmaviljade püha juhend
Jeruusalemma vanalinna ääres, Saalomoni templi lähedal, asub kaunis aed. Seal kasvavad aastaringselt viljapuud ja lilled, mille eest hoolitsevad armastavalt vabatahtlikud üle kogu maailma.
Aia põhjapoolses otsas on süvenditega kivi, mis annab sellele hiiglasliku kolju ilme. Lühikese jalutuskäigu kaugusel kaljust lõunasse on tühi haud, mis pärineb esimesest sajandist.
Mõte, et aiahaud on autentne Jeesuse ristilöömise, matmise ja ülestõusmise koht, on kindlasti väga mõjuv, kuigi see pole vaieldamatu fakt.
Kui ma istun ja töötan selle artikli kallal oma korteris Jeruusalemmas, olen võib olla vaid miili kaugusel ülestõusmispaigast! Kohast, kus kõik muutus ja kus algas uus peatükk Jumala ja inimkonna suhetes. See on imeline ja alandlikuks tegev mõte.
Esmaviljad paasapühal
Ülestõusmise päeval Jeruusalemmas sai Jeesusest see, mida Paulus kirjeldab 1. kirjas korintlastele kui „ uudseviljana
magamaläinutest.” (1. Kor. 15:20). Esimeste viljade püha on piibellik püha, millega tähistatakse esimest saagikoristust ja see on kolmas iga-aastastest palverännakupühadest.
Aga mis on sellel iidsel põllumajanduspühal pistmist Jeesuse ülestõusmisega?
Me kõik teame, et “esimesed” on erilised. Me kõik mäletame oma elus olulisi esimesi hetki, nagu meie esimene auto, esimene maja ja esimene kohting. Esimene on Jumala jaoks oluline ja “esmaviljad” on piibelliku tähendusega fraas. 2 Mo 4:22 Jumal nimetab Iisraeli oma “esmasündinuks”. Tema esmasündinuna kästi iisraellastel austada Jumalat järgmiselt: „Parim oma põllu uudseviljast vii Issanda, oma Jumala kotta!” (2. Moosese 23:19).
See on esmaviljade püha esimene ja võib-olla kõige ilmsem tähendus: anda see, mis meil on, tänuohvri ja usutunnistusena. Kuid kasutades seda mõistet Jeesuse kirjeldamiseks, annab Paulus meile teada, et Jumal on andnud meile endast parima. Ta ei hoidnud Teda meie eest. Paulus seostab esimavilja Jeesuse ülestõusmisega, andes sellega mõista, et sellel on maailma ajaloos suur tähtsus.
Paasapühal tähistatakse aega, mil Iisraeli lapsed päästeti surmast süütu talle verega. Pole juhus, et Jeesuse surm ja ülestõusmine leidis aset paasapühal.
Samuti päästetakse meid süütu Talle vere – Jeesuse vere kaudu.
Ja pärast paasapüha on kalendris veel üks suur püha, mille üks nimedest on esmaviljade püha.
Läheme sügavamale Šavuot’i
Heebrea keeles on esmaviljade püha tuntud kui Šavuot (“nädalad”) ja seda tähistatakse kevade lõpus. Piibli aegade esmaviljapüha ajal sõitsid juudid mujalt Jeruusalemma templisse tähistama. Just sel ajal andis Jumal Iisraeli lastele kümme käsku ja Moosese seaduse.
See on võib-olla kõige olulisem sündmus juudi rahva ajaloos.
Seaduse andmine Siinail määratles juutide identiteedi, religioossed praktikad ja kultuuri järgmisteks aastatuhandeteks. Tegelikult ei tunta tänapäeva judaismis esmaviljade püha mitte põllumajandusliku pühana, vaid kui “Toora (seaduse) sünnipäeva”. Nagu hiljem näeme, on sellel pühal võtmeroll mitte ainult muistse Iisraeli ajaloos, vaid ka Kiriku rajamisel Uues Testamendis.
Piibli Šavuoti püha ja selle tähistamise ajal aset leidnud Uue Testamendi sündmuste vahel on silmatorkavad paralleelid.
Seaduse andmist Moosesele Siinail esmaviljade püha ajal saatis taevast tuli. Samamoodi, kui Vaim täitis ülemise toa ja jüngrid rääkisid teistes keeltes, langesid nende peale tulekeeled (Ap 2:3). Teiseks, päeval, mil Mooses mäelt alla tuli, tapeti nende patu pärast kolm tuhat juuti (2Ms 32:28). Vastupidi, esmaviljade päeval, paar nädalat pärast Jeesuse ülestõusmist, päästeti kolm tuhat juudi hinge oma pattudest!
Esmaviljade püha palverännak oli põhjus, miks tol ajal nii palju juute Jeruusalemma kogunes. Seega oli sellel pühal evangeeliumi varases levikus võtmeroll. Need esimesed pöördunud kuulsid Peetrust kuulutamas, et barjäär Jumala ja inimese vahel on igaveseks murtud.
Vaimu ülestõusmise ja väljavalamisega sai esmaviljade pühast sõnum Jumala armu lõputust voolust.
Kogu Iisrael päästetakse Sukkotil
Sukkot, tuntud ka kui lehtmajade püha on aasta viimase lõikuse püha. Ta kutsub meid meeles pidama, et esmavili on just see, esimene! Sukkoti ajal, mida me nimetame “lõikuspühaks” (viimased viljad), käskis Jumal iisraellastel elada nädal aega õues ajutistes varjualustes, mida juudi rahvas järgib ka tänapäeval.
Kord aastas täituvad Jeruusalemma tänavad palmilehtedega kaetud väikeste majakestega, mida tuntakse kui sukkah (mitmuses sukkot).
Need ajutised kodud tuletavad meile meelde, et see võitluse, haiguste ja valude maailm ei ole meie peamine kodu. Nii nagu Ta valas välja oma Vaimu esmaviljade pühal, naaseb Ta meie juurde, et täita viimse viljapüha. Kolm tuhat iisraellast päästeti esmasviljapühal, kuid Paulus tuletab meile meelde, et viimane lõikus on palju suurem ja et lõpuks „kogu Iisrael päästetakse” (Rm 11:26).
Valades välja oma Vaimu esmaviljade pühal, otsustas Jumal anda sellele pühale uue ülestõusmise tähenduse, nagu ta tegi juudi kalendri kahe teise palverännakupüha, paasapühade ja Sukkoti puhul. Ka nendes võime leida sügava tähenduse oma elule usklikena.
Kolm palverännakupüha illustreerivad kaunilt lunastuse, armu ja tulevikulootuse ühist lõime, mida Jumal koob läbi inimkonna ajaloo.
Võib-olla on esmaviljapüha kõige olulisem tähendus näidata meile näidet sellest, kuidas Jumal on andnud meile endast parima, kinkides meie eest oma Poja elu.
Kuni Jeesuse naasmiseni töötame lõikustöölistena (Luuka 10:2). Me järgime Jumala eeskuju andes endast parima, oma esimesed viljad, andes oma elu teiste eest. Nii nagu esimesed jüngrid pidid maise kiriku ehitamiseks esmaviljade pühal täituma Vaimuga, nii vajame seda ka meie esimeste viljade kandmiseks.
Ainult Vaimu sisimas elava väega saame külvata eluseemneid inimeste südametesse ja anda oma osa Jumala päästmise ajaloos.
Nagu Jeesus ütles:
„Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei saa te midagi teha.” (Johannese 15:5)
Autor – John Malvern / firm.org.il
Allikas: https://ieshua.org/voskresenie-iisusa-i-evrejskie-prazdniki.htm
Traditsiooniliselt peetakse piiblikalendri kõige pühamaks päevaks, Jom Kippur tähendab sõna-sõnalt "katmispäeva", kuid tavaliselt tõlgitakse seda kui lepituspäeva. Ingliskeelne .....
Judaismi üks sügavamaid saladusi on sod ha’ibbur, sõna otseses mõttes "interkalatsiooni saladus" – päikese- ja kuukalendri ühitamine. Sellise .....
Juut nimega Yochanan ristis esimese sajandi Iisraelis Jordani jões inimesi, sealhulgas oma nõbu, kes sai hiljem maailmakuulsaks: Naatsareti .....
Kabalat šabat (sõna-sõnalt "šabati vastuvõtmine") tähendab šabati vastuvõtmist reede õhtul. See muudab reede õhtu juutide jaoks eriliseks, seda .....
Arvasin alati, et fraas "juudid ei tähista jõule" on aksioom. Minu isa juudi perekonnas Detroidis ei tulnud jõulude .....
Oświęcim nagu iga teine linn Lõuna-Poolas; tiheda liiklusega tänavad, kitsad euroopalikud hooned ja kaasaegsed kaubanduskeskused. Seal on isegi .....
Kas Ješua tähistas Hanukat? Kaks inimest on mulle esitanud väljakutse Johannese 10:22 kohta, väites, et see salm ei .....
Simchat Tora on rõõmus pidu Jumala Sõna uurimise lõpuleviimisest Tooras (Piibli esimesed viis raamatut), mis tähistab iganädalaste Toora .....
Juutide ajalugu Saksamaal hõlmab 17 sajandit – ajalugu, milles on palju aulisi ja palju traagilisi lehekülgi. Esimeseks kirjalikuks .....
Jeesus Kristus ja Tema jüngrid pidasid šabatit väljendades see läbi armastust ja kuulekust Taevasele Isale. Nad ootasid aukartusega .....
Sel aastal, neljapäeva, 15. septembri päikeseloojanguga, tähistavad juudi kogukonnad üle maailma juutide uut aastat Rosh Hashanah. Pühakiri ütleb .....
Esiteks algab iga juudi (ja Piibli) päev päikeseloojangul eelneval õhtul ja lõpeb 24 tundi hiljem päikeseloojangul. Juudi kuu .....