“Olla või mitte olla” on küsimus, mis keerleb õhus Eedeni aiast alates…
Kas olla õnnelik või õnnetu? Kas olla koos või lahutada? Kas võtta vastutus või süüdistada? Armastada või petta? Võidelda perekonna eest või alistuda?
Nii palju küsimusi on Eedeni aiast alates naise ja mehe südame kohal õhus rippunud. Kaasaegse Aadama valu karjub, lükates tagasi kõik katsed lubada Eeval olla kaaspärija. Eeva solvumine ja enese hukkamõist võtab temalt jõu läheneda mehe südamele, süüdistades teda kõiges …
Kuradil on õnnestunud “lahutuse õun” igale ühele kätte libistada.
Kuidas õnnestus LAHUTADA ja petta meest ja naist? Need, kellele Jumal ise isiklikult usaldas: oma olemuse, jõu, väe, partneri positsiooni, maa omaniku staatuse, võime luua ja hallata, paljuneda ja olla viljakas, täita kogu maa Tema Kuningriigiga …
Ma ei räägi meestest – see pole minu profiil))
Kuid ma hoolin kindlasti Eevast ja tema vigadest, sest need kummitavad mind tänapäevani, kõik püüavad endale meelde tuletada, et minu koht on väljaspool mu abikaasat ja aeda …
Aga kõigepealt alustan iseendast.
12 aastat tagasi käisin oma mehele väga närvidele temaga konkureerimise, konkurentsivõime, iseseisvuse ja kangekaelsusega, et ma ei märganud, kuidas meie suhtesse oli saabunud sügavaim kriis. Armusin 18-aastaselt oma “iseseisva ärinaise” kuvandisse niivõrd, et hakkasin alateadlikult hävitama kõike, mis oli vankuv ja lühiajaline.
Ometi on vahel pere kriisid väga kasulikud, andes võimaluse peatuda oma tõekspidamistes, harjumustes, suhtlusstiilis ja kõik ümber hinnata: mis on sinu jaoks tegelikult oluline ja väärtuslik? Millest sa kinni hoiad ja millest loobud? Kes on sulle kallis? Ja kellest sa oled oma magamistoas sõbrast vaenlase teinud?
Kasulikum on tunnistada oma vigu ja muuta need elu õppetundideks, kui võidelda oma süütuse eest ja oodata, kuni “see mehele kohale jõuab, milles tema peab muutuma”.
Siis tuli mulle appi Eeva, kellest igas naises on oma geen.))
Ja mida ma sain Eevalt Eedeni aiast?
Aiast, mille jaoks mind loodi, et koos abikaasaga seda luua ja harida.
Aiast, mille Jumal istutas perele, et nad saaksid täita oma kutsumust ja valikut ning saada selleks Naiseks, kes teeb tema kõrval seisva mehe täiuslikuks.
Millised olid meie rollid? Millised omadused? Mida me Eedeni aeda jätsime? Mida me tegelikult kaotasime?
Meie, naised nagu Eevad, elu andjad, oleme ilu, inspiratsiooni, motivatsiooni allikad. Millest me oleme ilma jäänud?
Ja miks on meil vaja minna tagasi Eedeni aeda ja leida see aare, mille Eeva sinna kaotas?
Mida me saame ja tahame teha selleks, et Aadamast saaks taas Aadam ja meie oleksime Loodu kroon? Mitte selline, kes on arg, kaotanud nägemise ja olemuse, sunnitud palehigis tööd tegema ja okkaid sööma. Kuid see Aadam, kes oli Jumala olemuse peegeldus ja kes sai koos Eevaga Jumala väe ja kuju. Millel Eeva lasi juhtuda nii, et see aitas kaasa sellele, et tugevatest said nõrgad?
Kas on võimalik taastada Tema pilt ja sarnasus oma perekonnas ja südames, muutes meie elu varemed kohaks, kus saab jalutada koos Jumalaga, kus Jumal on pidevalt kohal ja meie, nagu Eedeni aias, oleme pidevalt Temas ja Tema kõrval?
Svetlana Spivakova.
Allikas: «Яблоко развода». 1. Мой Эдемский сад | Статьи на inVictory