“Olin kindel, et kõik inimesed, kellele ma sellest rääkisin, tunnevad rõõmu ja vastavad minu sõnadele armastusega. Aga ma sain tapmisähvardusi, ära põlgamist ja vihkamist. Onu ütles mulle, et ma ei kuulu enam Iisraeli rahva hulka.
Mul on sõber, kes viskas mind oma elust täielikult välja. “Kui ma sind jälle näen, tapan su ära!” Kas tapad mu? Mille eest?
Inimeste jaoks ei olnud lihtne seda, mida ma ütlesin, omaks võtta. Mul oli raske kuulda, kuidas isa ikka ja jälle minu peale karjus. Lõpuks ütles ta mulle: “Moti, ma aktsepteerin sind sellisena, nagu sa oled, ma armastan sind, aga sa pead selle enda teada hoidma. Keegi ei pea sellest teadma.”
Minu lugu sai alguse sellest, kui lendasin Ameerikasse. Unistasin seal elamisest. Nii ma tulin New Yorki ja leidsin mashgia – kašruti inspektorina – tööd ühes restoranis.
Raha, naised, alkohol, narkootikumid, peod… Väljastpoolt tundus, et elan Ameerika unistust, aga sisemiselt olin degradeerunud.
Ühel päeval tuli restorani naine ja küsis minult antud joogi koššertunnistuse kohta. Vaatasin teda ja ütlesin, et see on sertifitseeritud sellise ja sellise rabi poolt. Ta vaatas mulle otsa ja läks lihtsalt minema.
Kas selle rabi kašrut pole tema jaoks piisavalt hea? Selgus, et on üks leer, kes toetab seda rabi ja on veel üks leer, kes toetab teist rabi ning nende vahel käib tõsine sõda. Aga ma ei saanud aru, miks.
Ma ei tea, kas see on kokkusattumus või mitte, aga ühel päeval astus restorani üks tüüp. Ta vaatas mulle otsa ja ütles heebrea keeles: „Shalom! Ma pean tualetti kasutama.” Mind üllatas, et ta üldse heebrea keelt rääkis. Küsisin temalt, kuidas ta heebrea keelt oskab.
Ja ta ütles: “Ma armastan väga Iisraeli rahvast, ma armastan väga iisraellasi ja veelgi enam, ma isegi sureksin Iisraeli eest.” Vaatasin talle otsa ja ütlesin: “Ma olen iisraellane, pärast ajateenistuse lõpetamist lahkusin sealt nii kaugele kui võimalik.” Ja tema, New Yorgis elav ameeriklane, armastab Iisraeli nii väga, et tahaks seal elada… See oli minu jaoks absurdne.
“Ütle mulle, Rory, kas te kristlasena, ei peaks vihkama Iisraeli rahvast, sest me tapsime Yesha (Jeesuse)?”
Ta vaatas mulle otsa ja ütles: „Sina ei tapnud Jeesust. Me kõik tapsime ta.”
Vaatasin talle otsa ja ütlesin: “Ma pole kunagi kedagi tapnud. Ma pole kunagi kuritegu toime pannud. Ma pole kunagi varastanud. Ma pole kunagi elus midagi valesti teinud. Kuidas sa saad siia tulla ja öelda, et ma olen midagi kurja teinud?”
Ja ta vastas mulle: “Moti, me kõik oleme patused. Oleme kõik ühes paadis.”
„Ei, ei, ei, Rory, sa ei pööra mind kunagi ristiusku. Ükskõik kui palju sa ei räägiks, seda ei juhtu. Ja ikkagi, mis mõttes? Sa usud, et see Jeshu suri ja tõusis üles, täpselt nagu… ma isegi ei tea, kes. Kuid Pühakiri ütleb, et Aabraham oli ainus, kes ei surnud ja läks otse taevasse.
Ta vaatas mulle otsa ja küsis: “Aabraham?”
Ma vastasin: “Jah, täpselt Aabraham!”
“Oled sa kindel, et see oli Abraham?”
“Kas sa arvad, et ma saan valesti aru? Olen iisraellane, räägin heebrea keelt, olen lugenud Piiblit heebrea keeles. Sa ei saa lihtsalt tulla ja öelda, et ma saan sellest valesti aru!”
Ta võttis kuskilt Piibli välja, hakkas lehti lappama, avas Kohtumõistjate raamatu ja ütles mulle, et see on Eelija.
Sel päeval tulin koju ja ütlesin endale, et see on ebaloogiline, et mittejuut, kristlane (vuih!) tuleb minu juurde ja räägib mulle minu Piiblist. See oli päev, mil otsustasin selle raamatu kätte võtta ja lugema hakata.
Ühesõnaga, istun siin rahvast täis kohas, “sünagoogis” ja vaatan vasakule ja paremale, näen poisse ja tüdrukuid, juute ja mittejuute. Järsku tuleb minu juurde mees, ilmselt rabi, tõstab käed üles ja ütleb: „Jeshua, õnnista meid! Yeshua, me tahame sind veel rohkem!” Sel hetkel ma ei teadnud, kes Jeshua on.
Pöördusin sõbra poole, kelle kõrval istusin ja küsisin: “Hei, hei, kes on Yeshua?”
“Jeesus”.
Kuidas ta sai öelda, et see oli Jeesus?! Hüppasin püsti ja ütlesin: “Kas sa oled hull? Sa ütlesid mulle, et see on sünagoog! Miks sa mu siia tõid? Ja veel Shabbatil! Olen kašruti inspektor. Mida ma siin üldse teen?”
Kuulsin, et New Yorgis on üks väga kuulus rabi. Ütlesin endale: „Olgu, ma lugesin Tanakhist prohvetikuulutusi ja nüüd tunnen huvi Uue Testamendi vastu. Ma tulen tema juurde ja küsin, mis see kõik on.”
Niisiis, ma läksin tema juurde. Juhtus nii, et sain temaga kohtuda, mida polnudki nii lihtne organiseerida. Aga kui ta kuulis sõnu “Uus Testament”, muutus ta järsku väga tõsiseks, vaatas mulle otsa ja küsis: “Kes seda ütles? Kes teile sellest rääkis?” Ma ütlesin: “Ma olen seda lugenud, ma loen… Ja nii ma selleni jõudsin.”
Sirutasin käe raamatu järele – mul oli Uus Testament kaasas ja kavatsesin selle talle kinkida. Ja ta vaatas teda ja tal läksid silmad suureks. Ta võttis raamatu minu käest, viskas selle kõrvale ja ütles: „Ära puuduta seda raamatut! Ära isegi lähene sellele!”
Tema vaatenurgast tõi see raamat kogu selle maailma kurjuse. See tõi kaasa juutide surma, pogrommid, inkvisitsiooni ja holokausti. Nii et ma mõtlesin: “Kui sa oled rabina nii kindel, et sul on õigus, siis miks sa seda raamatut kardad? Pead olema kindel selles, mida usute.” Seega jätkasin Uue Testamendi lugemist igatahes, sest tahtsin väga teada, miks see nii tugeva reaktsiooni esile kutsub.
Avasin raamatu ja hakkasin seda lugema. Ja see rääkis umbes 2000 aastat tagasi elanud juudist, kes tõesti armastas Iisraeli maad ja oma rahvast. Ta oli nagu elav vesi! Ta ei näinud välja nagu keegi, kellest olin varem raamatutest lugenud.
Teisest küljest olid need usklikud inimesed, see religioosne institutsioon, alati Tema vastu ja püüdsid Talle näidata, et Ta eksib. Kuid Jeshua noomis neid alati armastuses ja näitas neile asju, mida nad ilmselt varem polnud kogenud.
Naasin Iisraeli kavatsusega rääkida oma rahvale saadud kingitusest. Olin kindel, et inimesed tunnevad minu üle rõõmu. Tundsin, et ma ei saa sellest vaikida, see oli midagi sellist minu sees, mis pidi välja tulema. Tahtsin näidata inimestele armastust. Tahtsin anda neile arusaama sellest, kes Jeshua (Jeesus) tegelikult on ja mida Ta on minu elus teinud.
Ühel päeval rääkisin telefonis oma emaga. Ta reageeris nii, nagu oleks keegi surnud, kui ta mõistis, et ma usun Jeshuasse. Mu isa kuulas ilmselt mu vestlust temaga ja hakkas minu peale karjuma. Ta ütles: “Moti, sulle on tehtud ajupesu. Sa pöördusid ristiusku.” Ja ta ütles: “Ma ütlen su eest Kadiši palve” (Kadiš on palve, mida öeldakse, kui keegi sureb).
“Isa, ma võtsin narkootikume väga pikka aega ja jõin alkoholi, kuid ma ei tundnud end elavana. Kuid sellest ajast peale, kui ma Jeshuat tundma õppisin, olen ma selle kõik enda elust välja jätnud. Ma olen ikka su poeg. Ma ei ole muutunud. Ma olen ikka mina.”
Lõpuks ütles ta: “Moti, ma aktsepteerin sind sellisena, nagu sa oled, ma armastan sind, aga sa pead selle enda teada hoidma. Keegi ei tohi sellest teada.”
Seda, mida Jeshua mu elus tegi, ei oska ma sõnadesse panna ega suuda seda saladuses hoida. Kuidas ma saaksin seda saladuses hoida?!
Ja ma tean, et on palju inimesi, kes vihkavad mind ja neavad mind ja nad jätkavad vihkamist ja needmist, kuid nad vihkasid ja hülgasid ka Jeshuat. Ja Ta andis ikkagi oma elu nende eest ohvriks.
Kui kõik ohverdaksid midagi teiste, isegi kõige pisemate, heaks, oleks see maailm palju parem paik. Nii et ma tahan, et rohkem inimesi teaks sellest, et rohkem inimesi teaks, kui palju see on minu elu muutnud ja kui palju see võib muuta ka nende elu.
Iisrael on iidne maa. Tuhandeid aastaid vanad kivid ja tellised lebavad keset 21. sajandi Iisraeli riigi kaasaegset saginat. .....
Oświęcim nagu iga teine linn Lõuna-Poolas; tiheda liiklusega tänavad, kitsad euroopalikud hooned ja kaasaegsed kaubanduskeskused. Seal on isegi .....
KEMO suvepalvusel vestlesime Kamjanets-Podilskõi messiaanliku juudikogukonna rabi Vadim Škvarinskiga. Rääkisime tema lapsepõlve teekonnast Jumala juurde, usust taganemisest ja .....
Üks kõige levinumatest valedest messiaanliku judaismi kohta on see, et see "äkitselt" ilmus kahekümnenda sajandi viimasel poolel. Enamik .....
Johannese 17. peatükis loeme ilusat ühtsuspalvet, mida Ješua palvetas kõigi nende eest, kes Teda järgivad. "Aga Ma ei .....
Kristlased, messiaanlikud juudid ja misjonärid seisavad silmitsi juudi radikaalide kasvava vaenulikkusega Iisraelis. Hiljuti üritasid Lehava organisatsiooni ja organisatsiooni .....
Üks kõige võimsamalt liigutavamaid hetki Piiblis on see, kui Jeshua (Jeesus) rääkis ristilt andestussõnu. Tema sõnad leiame salmist .....
KEMO Kevadpalvusel vestlesime Odessa messiaanliku juudikoguduse rabi Vladimir Liebermaniga. Rääkisime sõja algusest 24. veebruaril 2022, humanitaarabi peakorteri korraldamisest .....
KEMO kevadpalvusel vestlesime Lvivi messiaanliku juudikogukonna rabi Eduard Sarukhanyaniga. Rääkisime sellest, kuidas ta profijalgpallist jõudis usku Jumalasse, sõja .....
KEMO kevadpalvusel vestlesime Uzhhorodi messiaanliku juudikogukonna rabi Aleksander Golotaga. Rääkisime “edust” IT-tööstuses ja rahanduses, elu mõttest ja Jumala .....