Tänu Jumalale… käes on sabat!

Heebreakeelne sõna sabati (laupäev) kohta on puhkuse kingitus, mida mainiti esmakordselt loomisloos.

Pärast seda, kui Jumal on maailma kuue päevaga loonud, öeldakse 1. Moosese 2: 3: “Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.”

Kas panite tähele sõna “hinganud” ?

Just sellisel kujul ilmub heebrea keelses Pühakirjas esmakordselt sõna “sabat” – tegevuse lõpetamise, töötamisest keeldumise, puhkuse tähenduses. Loomise koidikul kehtestas Jumal ajalises järjekorras tsüklilise puhkuse. Ta teadis, et inimkond vajab sabatit oma tervise ja heaolu jaoks.

Jumal hindas seda hingamise mõistet nii kõrgelt, et see on isegi kümnes käsus. “Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!” (2. Moosese 20: 8).

Võite meenutada lugu sellest, kuidas Jeesus arutas oma jüngritega sabati teemat. Kui Markuse 2. peatükis küsivad tema jüngrid, kas sabatil on seaduslik ravida, vastab Jeesus: „…

Ja ta ütles neile: „Laupäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene laupäeva jaoks;
nõnda on Inimese Poeg ka laupäeva isand.””(Markuse 2: 27–28).

Sabat ei olnud kunagi mõeldud selleks, et selle jaoks pingutada. Vastupidi, aegade algusest alates pidi sabat tooma vabaduse. Jumal ise puhkas seitsmendal päeval pärast loomist. Sabat on mõeldud täitma meid rõõmuga, tooma lõõgastust ja noorendust.

Kuna sabat on Pühakirjas väga hinnatud, siis on see juutide poolt tänapäevani austatud püha tava. Kui olete kunagi olnud reede õhtusel sabatiõhtusöögil, siis olete võibolla märganud mõnda traditsioonilist elementi, nagu küünalde süütamine sabati tervitamiseks ning veini ja leiva pärast palvetamine.

Need on erilised palved, mis avavad sabati tähistamise. Kuigi nende tavade täpne päritolu on vaieldav, võis see siiski kinnistuda perioodil, mis järgnes iisraellaste tagasitulekule Babüloonia pagulusest.

Küünalde süütamine

Sabat algab kahe küünla süütamisega. Traditsiooni kohaselt süütab maja perenaine reede õhtul enne päikeseloojangut küünlad ja ütleb:

“Õnnis oled Sina, Issand, meie Jumal, Universumi kuningas, kes pühitses meid oma käskudega ja käskis meil süüdata sabati küünlad.”

Palve veini üle

Pärast küünalde süütamist öeldakse sabati aja pühitsemiseks palved veini ja leiva üle. Traditsiooniliselt tõstab pereisa veinikarika ja ütleb:

“Õnnis oled sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes lõid viinapuu vilja.”

Palve leiva üle

Pärast veini õnnistamist öeldakse õnnistussõnad leiva üle. Traditsiooni kohaselt võetakse kaks challat sümboliseerimaks kahte manna topeltportsjonit, mis sabati ajal anti Iisraeli lastele kõrbes.

“Õnnis oled sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes maast leiva välja tõid.”

Kas need hingamispäeva elemendid on olulised meile, kui Jeesuse järgijatele?

Jah on! Kuigi neid palveid Piiblis konkreetselt ei leidu, näeme nende palvete keelt lähemalt uurides igas ühes neist Jeesust.

Kas mäletate Jeesuse Johannese evangeeliumis tehtud seitset „Mina olen” avaldust?

„Mina olen elu leib” (Johannese 6:35, 41, 48, 51).
„Mina olen maailma valgus” (Johannese 8:12).
„Mina olen lammaste uks” (Johannese 10: 7,9).
“Mina olen hea karjane” (Johannese 10:11, 14).
„Mina olen ülestõusmine ja elu” (Johannese 11:25).
„Mina olen tee, tõde ja elu” (Johannese 14: 6).
„Mina olen tõeline viinapuu” (Johannese 15: 1, 5).
Heitke pilk nendele “olen” -lausetele ja lugege küünalde, veini ja leiva kohal ülalnimetatud kolme hingamispäeva palvet. Jeesus on nende palvete täitumine.

Ta on maailma valgus, antud selleks, et me ei käiks pimeduses. Ta on tõeline viinapuu ja meie oleme oksad. Meie elu on keskendunud Tema ümber ja Tema ristil valatud vere kaudu saadud päästele. Ta on meie varustus ja taevast alla tulnud eluleib, sest need, kes Tema juurde tulevad, ei jää enam kunagi nälga. Ja need on ainult algus kõigele, mida Jeesus tõotas Messiana.

Selle Jumala hääl, kes vastas Moosesele põlevast põõsast ja ütles: “Ma olen see, kes ma olen,” kõlab Jeesuse sõnades Johannese 8:58: “Enne, kui Aabraham oli, olen mina.”

Jeesusesse uskujate jaoks on sabati tähenduses veel üks element.

Heebrealastele 4: 9 on öeldud: “Seetõttu jääb Jumala rahva jaoks ikkagi sabat” (vene keelne Piibel). Selles salmis kasutatakse sõna “sabatismos”, mis tähendab “puhata”, “sabatism”, ainus selle sõna kasutamine kogu Uues Testamendis. Ilmselt soovib Heebrea kirja autor rõhutada mitte ainult puhkust jumalarahva jaoks, vaid ka sabati puhkust – püha aega, mil puhkeaja tipp on saavutatav ainult Jumalas.

Sabat on midagi enamat, kui puhkepäev töönädala lõpus. See on midagi enamat, kui lihtsalt sellest kinnipidamine. See on aja tsükkel, mis näitab lõpuks meie ülimat rahulolu ja tõelist puhkust ainult Jeesuses.

Võib-olla Issand on juba rääkinud teiega Tema aegade ja aastaaegade tsükli osas. Küsige Temalt, milline peaks olema sabati puhkus teie jaoks. Pidage meeles, et sabat pole pingutus, vaid meie kätetöö lõpetamine, et leida Temas rahulolu ja rõõmu.

Autor Esther Kuhn / firm.org.il

Allikas: https://ieshua.org/slava-bogu-shabbat.htm