Üks peamisi probleeme tänapäeval on abieluinstitutsiooni nõrgenemine. Keegi eelistab perekonda mitte luua: nad said kokku ja jooksid laiali öeldes “me ei lubanud teineteisele midagi.” Lahutused on muutunud tavaliseks. Ja paljud neist, kes eelistavad endiselt pere säilitada, teevad seda parimal juhul laste pärast ja mõnikord ka lihtsalt ühise äri nimel.
Mis on juhtunud? On selge, et kaks inimest, mees ja naine, ükskõik, kui lähedased nad ka poleks, on ikkagi erinevad inimesed – mõlemal on oma huvid, tunded ja unistused. Sellist abielu, kus poleks probleeme ja lahkarvamusi ei olnud ka varem kerge leida. Kuid abikaasad n.ö. “hoidsid armastusest kinni”: nad püüdsid probleeme lahendada nii, et mõlemad pooled jäid rahule ja reeglina see ka õnnestus. Lõppude lõpuks loodetakse abielludes, et armastus kestab igavesti. Miks siis vanadel aegadel selle “igavese armastuse” eest võideldi, kuid nüüd eelistavad paljud, puutudes kokku esimeste raskustega, lahkuda?
Vaatame, mida mishna meile ütleb: „Iga armastus, mis mingist tingimusest sõltub, on mööduv: kui põhjus kaob, siis kaob ühes sellega ka armastus. Aga omakasupüüdmatu armastus ei saa kunagi otsa. Põhjusest sõltuva armastuse näiteks on Amnoni ja Taamari armastus ning omakasupüüdmatu armastuse näiteks on Taaveti ja Joonatani armastus. “
Millest see räägib? Mis tahes mishna (hbr.k. “käsu”) ülesanne ei ole teatada faktidest, vaid näidata õiget teed. Mis on “tingimusega armastus”? Ma küsin noortelt aegajalt, miks nad otsustasid abielluda ja mõnikord kuulen vastust: “üksi oli igav” või isegi “ma tahan, et keegi minu eest hoolitseks.” See tähendab, et mees ja naine abielluvad selleks, et lahendada mõned oma probleemid!!
Kuid selline “armastus” ei kesta kaua, sest see hävitab armastuse põhialused. Meie sõna “armastus”, pühas keeles “aava” tuleneb sõnast “hava“, mis tähendab “andma”. Tõeline armastus on soov anda kallimale. Isegi kui see valmistab teile ebamugavusi: annate rõõmuga, sest armastate.
Meie rahva seas ei laiene soov kinkida rõõmuga ainult perele (abielu armastus, armastus laste ja vanemate vastu). Ja isegi mitte ainult lähedastele sõpradele, nagu Taaveti ja Joonatani puhul. “Aavat Yisrael” – “juudi armastus” – on just see, mida mishna nõuab: see on soov anda teisele, isegi võõrale inimesele lihtsalt sellepärast, et J-l on käskinud meil armastada ja head teha.
On teada tuntud lugu hassiidi juudist, kes sõitis talvel rongiga. Kui rong ühes jaamas peatus, tahtis juut suitsetada: ta pani mantli ja kindad kätte, et mitte külmetuda, avas akna ja süütas sigari. Kui oli vaja tuhka maha raputada, siis pidi ta ühe kinda käest võtma ja see kukkus kogemata perroonile. Ja just siis hakkas rong liikuma.
Perroonil seisnud vana mees võttis kinda kätte ja üritas seda läbi vaguni akna suruda, aga mis teha! Rong oli juba hoogu võtmas ja eakas mees oli lootusetult hiljaks jäänud. Ja siis tõmbas meie juut teise kinda kiiresti käest ja viskas selle vanainimesele! “Kuidas te selle peale tulite?” olid kaaslased üllatunud. Ja tema selgitus on kõige lihtsam: „See mees tahtis kinda mulle tagasi anda, sest üks kinnas on kasutu. Kuna see tal ei õnnestunud, siis viskasin teise talle samal põhjusel. Nüüd on ta õnnelik ja mina tunnen end hästi!”
Võrrelge seda tähendamissõna fragmendiga Jeruusalemma Talmudist: kui armastate teist inimest, siis olete nagu tema vasak ja parem käsi, üksiku olendi osa. Kaks kätt – kaks kinnast: tehes teisele head, aitate iseennast.
Möödunud aasta jooksul on meil kõigil olnud raske. Paljud olid karantiinis ega suutnud isegi toitu osta, paljud kaotasid töö ja sissetuleku. Ja ilmus “havat Israel” – meie “juudi armastus”: sajad inimesed tulid kogukonda ja pakkusid abivajajatele abi! Keegi andis iga kuu osa oma sissetulekust tzedakale (“heategevuseks”), teised läksid tööle vabatahtlikena. Neid ei huvitanud kellele toidupakid, ravimid, pühadepakid lähevad. Nad tahtsid lihtsalt anda, sest nende hinges on esivanemate kümnetelt põlvkondadelt päritud omakasupüüdmatu armastus.
Kahjuks suunab tarbimisühiskond oma agressiivse turunduse ja reklaamiga inimesi „vastu võtma“, mitte „andma“ ja „tingimustest sõltuvale armastusele“ ja on seetõttu surmale määratud. See on praeguse peresuhete kriisi üks olulisemaid põhjuseid. Ja ma tänan J-t et need meie kultuuri üüratud “väärtused” – meie traditsiooni ja usu igavesed väärtused – on selle vastu.
Ega Toora ilmaasjata räägi meile tingimusteta ja omakasupüüdmatust armastusest – näiteks Isaaci ja Rivka armastusest, mis päev-päevalt ainult süvenes, sest mõlemad abikaasad hoolisid teineteises ja mitte iseendast.
Allikas: https://torah.ru/article/111071/
Lugege Roomlastele 8:35-39 Ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis .....
Üks erivaldkondi, milles Wigglesworth tegutses, olid abieluprobleemid. Wigglesworth kasutas alati Jumala meetodeid, nii et lahendused olid püsivad ja .....
Paulus pani kirjutusvahendi käest. Hõõrus meelekohti. Valu läks aina hullemaks. Unetud ööd andsid tunda. Lõputud kohtumised. Vestlused. Vaidlused. .....
Isa, ema ja nende poeg sõidavad autos. Isa küsib pojalt: “No räägi siis mis uudis see oli, millest .....
Mõeldud lugemiseks Issanda päeval, 3. aprillil 1898.a. Esitaja: C. H. SPURGEON Koht: METROPOLITAN TABERNACLE, NEWINGTON Neljapäeva õhtul, 8. .....
Jutlustatud Issanda päeva hommikul, 4. septembril 1881, C. H. Spurgeoni pooltMetropolitan Tabernacle'is, Newingtonis Ligimese armastuse arm ehk armastus, .....
“Ja Ješua kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma…” Matteuse 18:2 Keset oma askeldusi võta täna hetk, meenutamaks, .....
Käib sõda tõelise armastuse vastu. Võimalik, et olete "tsiviilohvrite" hulgas. Kui praegune trend jätkub, siis milline on abielueelne .....
Tõeline väärtus on midagi, mida ei saa määrata materiaalse rikkusega. Näiteks kui kõrgelt me hindaksime oma kahte silma, .....